Mähe piirkonnal puudub hea maitse tsensuur (13)
20.06.2007 10:45
Kairi Härma, Mähe elanik
Jääb mulje, et linn ei tunne Mähe kui piirkonna arengu suunamise vastu erilist huvi, kuivõrd kõrvuti kerkivad 600 ruutmeetri suurustele kruntidele nii hooned, mis meenutavad esmapilgul veevõtutorni, kui ka muistsete eestlaste majamuuseumi meenutavaid onnikesi. |
| |
|
 |
Foto: Peeter Langovits |
|
|
| Kui Mähele kolisime, oli suvi 2003. Olime näinud selle sammu tarvis piisavalt vaeva, ja asi oli vaeva väärt. Mähe kui elamispiirkond paelus meid juba toona, arvesse tulid ka Nõmme, Pääsküla ja muud n-ö individuaalpiirkonnad, kuid nendes piirkondades ei leidunud ühtki sellist äratundmisrõõmu tekitavat ja samas ka võimalustele vastavat maja. Nelja siin elatud aastaga harjusin pidama Mähet oma kodukandiks, kummalisel kombel tundus juba esimesel aastal, nagu oleksime elanud siin terve igaviku. Selle ajaga on siin muutunud palju – enamik endisi suvilaid ja suvilakrunte on ümber kujundatud eramuteks, seda siis kas endise suvila ümberehituse või täiesti uue ehitise näol. Meie siia kolides oli eramajade ja suvilate osakaal ca 60/40 eramajade kasuks, nüüdseks usun, et see suhe on ca 80/20. Areng on selles osas olnud tohutult kiire – silmnähtava kiirusega kerkivad uued majad ja majahakatised, peaaegu üle ühe krundi käib ehitustegevus ning peaaegu niisama sage on lammutamisega ametisolevate koppade esinemissagedus, et röövida päevinäinud suvilatelt nende allesjäänud identiteet. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Effa
Metsatukk on ammu täis ehitatud ja need kes sinna kolivad ei pea absoluutselt siinsest ümbrusest lug...
ka Mähelt
Välgu Mihkel võttis mul juba sõnad suust. Tõepoolest, täiesti arusaamatuks jäi artikli autori võrdlu...
|
|
Areng on iseenesest ju hea, kuid Pirita linnaosa elanikuna on hakanud mulle silma selle medali teine pool - linnaosa suhteline ükskõiksus Mähe «oma näo» kujundamisel. Jääb mulje, et linn ei tunne Mähe kui piirkonna arengu suunamise vastu erilist huvi, kuivõrd kõrvuti kerkivad 600 ruutmeetri suurustele kruntidele nii hooned, mis meenutavad esmapilgul veevõtutorni, kui ka muistsete eestlaste majamuuseumi meenutavaid onnikesi. Vahetus naabruses võivad rahumeeli eksisteerida ääretult maitsekas ja heale tavale vastav moodne eramaja ning vanaproua suvila, mis pärineb näiteks aastast 1962. Ja talle ei lähe põrmugi korda naabri maja nn miljööväärtuslikkus, ega ole tal ka õrna aimu, et tema lagunenud aed ja suvilanatuke naabri maja hinnast tubli jupikese maha tõmbab. Tundub, et piirkonna üle puudub igasugune nn hea maitse tsensuur, kuivõrd need erinäolised hooned ei moodusta küll omavahel mitte mingit ansamblit, samuti pole kuulda olnud, et mõni eriti kummaline ja tänava miljöösse mittesobiv hoone oleks jäänud ilma ehitusloast. Kuid kelle otsa me vaatame? Kõigil neil on ju ühtviisi õigus omal krundil teha seda, mida hing ihkab ja rahakott võimaldab, ning linnavõimul puudubki õigus sellesse sekkuda, kui kõrgust ja naabermaja suhtes paiknevust puudutavad säädused välja jätta. Kuna tegemist on väga kiirelt ja erinevate ressursside alusel areneva eramupiirkonnaga, teeksin siinkohal kodanikualgatuse korras linnaosale üleskutse mõelda veidi selle piirkonna näo kujundamisele. Kas oleks võimalik kehtestada teatud hea tava normatiivid, mis aitaks pisutki suunata selle meeletu ehitustempoga aedlinnakese näo kujunemist? Tasuks ehk mõtiskleda lisaks paljukõneldud Mähe aedlinna metsatukka kavandatavale kortermajade rajamise teemale ka selle piirkonna kujundamisele. Viimane peaks küll jääma igasugusest poliitilisest tahtest väljaspool asetsevaks, ja usun, et selle mõttega ühinevad paljud Mähe elanikud. Muus osas ei saaks tavakodanikuna teha ühtki etteheidet, sest on ju äsja paigaldatud linna poolt uus veetrass ja kanalisatsioon, rajatud on kauaoodatud kõnni- ja jalgrattatee. Samuti on siin vaikne, olemas on koolid-lasteaiad ja muu infrastruktuur. Minu jaoks annab Mähele lisaväärtust nimelt tema miniatuursus, ning asjaolu, et lapsevankriga jalutades oma tänava inimesed üksteist teretavad. Armas ju. |
