Irta kollitusmaja asukas Eha Nirk on mitu head aastat ametimeeste uksi
kulutanud, et keegi ometi märkaks, mis hullus seisus majas ta elab, ja kohustaks
valda maja korda tegema, kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | zcxv
Küljeall-küljeall. Ma tean kohta mis on tartu küljeall ja kus eelmine aasta korteri hind oli üle 0,5...
Multiversum
Ajakirjanik võiks heita pilgu kaardile, et kus asub Koonga, Kaansoo või Paikuse! Viimane on Pärnu kü...
|
|
«Vallavalitsuses öeldakse, et see on majaomanike asi oma elamu korda teha ja
korras hoida,» teatas ta. Kuid kuidas seda teha, kui vaid neljas korteris on
eluvaim sees ja ülejäänuis peremehetseb tuul või lagastavad mehehakatised.
Lukku asendab nöör
Irta 4 elamu on tõepoolest vaatamisväärsus omaette. Kui maja ühel poolel, kus
kuuest korterist kolm on asustatud, saab välisust veel nimetada ukseks, siis
teises pooles, kus Eha Nirk ainsana elab, on välisuksest alles vaid mõtteline
osa.
Kuigi tuul lõõtsub katkistest akendest läbi maja, pole see surnud kärbeste
armeed ja ämblikke koos võrkudega koridoridest viinud. Pilt, mis lahtiste uste
taga tubades avaneb, pole sõna otseses mõttes nõrganärviliste jaoks.
Nirgi korteriuks käib nööriga kinni, sest lukku pole. Seda kohtagi, kuhu uue
kinnitada võiks, pole olemas. Perenaine puistab lõhkumissüü poisikeste kaela,
kes võõraid kortereid mööda kolistades oma vaba aega veedavad. Ta on sellest
teavitanud küll politseid ja kooli, kuid keegi ei taha, nagu ta väidab, uurimist
ette võtta.
«Kuhu kadus kortermajade korrastamiseks antud raha, millest maavanem Toomas
Kivimägi raadios ühes hommikusaates rääkis?» küsis Nirk. «Miks vald ei paranda
lõpuks meie maja katust, vesi jookseb ju mööda seinu alla ja niiskus teeb
elamise võimatuks?».
See, et korterid on kellegi omandis, ei tähendavat ju seda, et vallal on
ükskõik, kuidas ja mis tingimustes inimesed elavad.
Iga korter kuulub kellelegi
Koonga asevallavanem Silver Seegar kinnitas, et vallavalitsus on
korterelamute probleemiga tegelnud valla asutamise algusest saati ja lõppu näha
pole. «Kõige hullem on see, et igal tühjaks jäänud korteril on pärija, nad
elavad teistes valdades või maakondades ja oma pärandi vastu huvi ei tunne,»
rääkis ta.
Irta 4 majas on Seegari sõnutsi valla omandis kaks korterit, mis on välja
üüritud. Rent laekub vallakassasse.
«Selge see, et kahe korteri üürist saadud raha eest maja remontida ei anna.
Olukorda ei lahendaks seegi, kui asukad kahest asustatud korterist samuti
haldustasu maksma hakkaksid,» rääkis Seegar. «Et maja on elamiskõlbmatu, kuid
inimesed on sunnitud selles elama – nii pole üksnes Irta külas, vaid mujalgi –,
on vald valmis maja remonti toetama, kuid elanikud peaksid ise asja käsile
võtma.»
Käsile võtmise alla mahutas Seegar esmalt korteriühistu loomise ja ühenduse
võtmise pärijatega. Kui pärijad loobuvad pärandist, võib vald korterid
peremeheta varana arvele võtta ja tegutseda, kas müüa need või leida üürilised.
Katus Irta 4 peal on Seegari sõnade järgi terve, kuid kui talv läbi on maja
kütmata, kaasa arvatud Nirgi eluase, pole ime, et suvel soojaga kivisse imbunud
niiskus mööda seinu nirena alla voolab.
Kolhoosiajastul kerkis Koonga valda ligi 40 kivimaja, 4-12 korteriga korrus-
või ridaelamut. Nagu Seegar ütles, on vaid osa neist üsna heas seisus ja
asukatega otsast lõpuni täidetud. Kuid on maju, kus tühjuvad paljud või üksikud
korterid. «Küllalt on kokkuvajumise äärel maju ja neidki, mis on küll ühe
omaniku kätte läinud, kuid ikkagi lagunevad,» sõnas Seegar.
Asevallavanemal oli nimetada vaid üks kena erand. Koonga Mõisa omanikud on
mõisa taastamise kõrval ostnud 12 korteriga elamu ja maja saab korda.
Korrusmajad pinnuks silmas mujalgi
Pärnumaal pole valda, kus korrusmajade teema oleks võõras mure. Vändra valla
maanõunik Meeli Helm ütles, et aastatepikkusest tööst on Aluste kuue majaga
asjad juti peale saamas: neli on asukatega täidetud, üks tühi on juba müüdud
ning üks läheb kohe-kohe müüki.
Helm rääkis, et neljast täismajast üks on eriline. See seisis aastaid
tühjalt, kuid vald remontis selle kolm aastat tagasi 700 000 krooni eest ära.
Kui korda said sissepääsud ja trepikojad, kütte- ja elektrisüsteem, veetorud
ning aknad, pani vald korterid müüki. Siseremondita korterid hindas vald õige
odavaks ja ostjaist eelistati lastega noorperesid, et kindlustada kohalikku
Pärnjõe põhikooli õppuritega.
Nüüd maadleb vald Helmi ütlust mööda Kaansoo majadega, kus neljas kortermajas
on omaniku surma järel tühjaks jäänud ja lagunemas eluasemeid. «Pole seal, kes
hakkaks asju ajama,» lausus ta.
Suurejõe kuuest korrusmajast üks on Helmi sõnutsi kinnistus, kolm on
tegemisel ja kaks ootavad mõõtmist. Sikanas on maja, kus peavalu valmistavad
kaks omanike surma järel tühjaks jäänud korterit.
Paikuse eeskujuks
Paikuse abivallavanem Ain Jakobson kinnitas, et korterelamute korrastamine
vallas käib intensiivselt. «Kui palju just KredExi abiga tehtud on, ei oskagi
täpselt öelda, sest KredEx lõpetas lepingu vallaga ja suhtleb korteriühistutega
otse,» seletas ta. «Et raha on neil piiratud koguses, võtavad nad
rahastamistaotlusi vastu põhimõttel «kes ees, see mees».»
> Loe edasi |
