Kinnisvara

Suve saabudes on taas päevakorda tõusnud maamajade ostmine. Mõneti on see tõepoolest aktuaalne vaid soojal ajal, sest maakodu otsitakse lisaks olemasolevale linnakorterile, kuid on ka neid, kes on valmis linnamelu seljataha jätma ja rahulikumasse keskkonda kolima.

Suured ainulaadsed talukompleksid võivad küll hea tunde tekitada, kuid kindlasti peab arvestama üsna mahukate investeeringutega. Mida suurem majapidamine, seda suuremad on ka kulutused renoveerimistöödele ja edaspidisele maja korrashoiule. Sellepärast tuleks ainult suvekoduks otsitava talumaja ja seda ümbritseva krundi suuruse osas põhjalikult aru pidada.

Harjumaal on üsna raske leida suurt, üle 10 ha suurust talumajapidamist, sest paljud endiste talude omanikud või nende järeltulijad on juba maatükist osa ära müünud. Praegusel ajal on vaid vähesed jäänud tegelema metsa- või põllumajandusega ning vajadus omada suurt krunti on minetanud oma tähtsuse. Seega, linnainimesele, kes vaid nädalalõpu või puhkuse veetmiseks maamaja otsib, on ostmine lihtsamaks tehtud.

Kuid on ka maamajapidamisi, kus Eestisse saabunud ehitusbuumi tõukel on üritatud kaasaegsete matejalidega majale värskem ilme anda, pahatihti aga sellega tehtud «karuteene», sest materjale on oskamatult kasutatud, näiteks on palksein valelt poolt soojustatud, uue katusekatte alla on korralik soojustus panemata jäetud, samuti on paigaldatud miljöösse sobimatud plastaknad jms. Seepärast on vana maja soetamisel ostjale olulisem mitte alati maja korralik välisilme, vaid maja hea potentsiaal. Loomulikult ka tähtsateks tingimusteks hea juurdepääs ja kiire ühendustee lähima suurema keskusega. Näiteks sobiv kaugus Tallinnast on ostjate jaoks aastatega üha vähem tähtsust omamas. Piirkauguseks võib pakkuda ca 60 km. Oluline on keskkond ja see emotsioon, mis esmamuljena maakodu otsimisel tekib. Samuti on tähtis see, et kinnistu oleks privaatses kohas, kuid samas peaks lähima naabriga olema silmside, et vajadusel naabrivalvet kasutada.

Nõudlus kaunite maakodude järele on aastatega ja elujärje paranemisega suurenenud, pakkumised aga vähenenud. Paljud kenad maakodud leitakse mitte avalikest pakkumistest, vaid tuttavate-sugulaste kaudu, kellelt maja ka otse ostetakse. Kui hetkel sirvida avalikus pakkumises olevaid kuulutusi maamajade osas, siis kõige vähem objekte on Harjumaal. Mida kaugemale Tallinnast, seda suuremaks muutub ka pakkumiste hulk. Üldistades võib öelda, et igas maakonnas on ca 10–15 hea müügipotentsiaaliga talukohta-maamaja. Hinnavahemik algab 160 000 kroonist Jõgevamaal kuni 1,9 miljoni kroonini Harjumaal. Endiselt väärtustatakse jõgede-, järvede- ja mereäärseid piirkondi. Kuulutuste sirvimisel ei tohiks kohe fotode järgi otsust teha, soovitav oleks ikka kohapeal ära käia, et piirkonnaga üldisemalt tutvust teha. Kui ei ole oluline konkreetne piirkond, siisalustada võiks lihtsalt nädalavahetustel maakohtadesse väljasõiduga. Kui sobiv piirkond on leitud, tuleks tutvuda juba konkreetsete pakkumistega. Hea oleks ka konkreetses piirkonnas kõige aktiivsemalt tegutseva kinnisvarabüroo maakleritega ühendust võtta ja neile oma ostusoov jätta.

Tingimused, mida tuleks maamaja ostmisel arvesse võtta:

• hea juurdepääs avalikult teelt

• kaugus lähimast suuremast keskusest

• turvalisus, naabrivalve

• maja korralik konstruktsioon

• elektri olemasolu

• veevarustuse olemasolu krundil (vähemalt salvkaev)

• krundi optimaalne suurus vastavalt kasutamise otstarbele

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo