Millised kinnisvaraobjektid on sel kevadel olnud
Tallinnas ja Harjumaal enim nõutud? Kui palju mõjutab ostjaid pankade karmim
laenupoliitika?
Dea Hüvonen, BPE Kinnisvaraekspert turundusjuht
Suuremat huvi on tuntud maatükkide vastu. Kuna linnades, eriti Tallinnas, on
elamumaad suures defitsiidis ja kallid, siis vaadatakse just lähivaldade
pakkumisi. BPE Kinnisvaraeksperdi müüdavatest objektidest on kõige suuremat huvi
sel kevadel pälvinud Kohila vallas müüdav elamurajooni krundid. Üks olulisemaid
eeliseid on siinkohal olnud elamukruntide hea hind (450-550 kr/m²), suurus
(1500-2000 m²) ning terviklik elukeskkond. Atraktiivsed piirkonnad on endiselt
ka Tallinna lähipiirkonnad näiteks Keila, Rae vallad. Väga suurtel maatükkidel
võivad ruutmeetri hinnad olla küll odavamad, kuid kui lõpphind küündib juba
paari miljoni tasemele, siis võib kliendi leidmisega suhteliselt raskeks minna.
Huvi tuntakse ka korterite vastu. Eriti otsitakse kvaliteetselt viimistletud
kortereid renoveeritud elumajades. Uute korterite puhul lähevad kõige ennem
kaubaks väiksemad ja soodsama hinnaga korterid. Suurtemate korterite puhul on
müügiperioodid pikemad. Endiselt hinnas on magalapiirkondade (peamiselt Õismäe
ja Mustamäe) kasutatud korterid, mis on paljudele inimestele jõukohasemad kui
uued. Lisaks pööravad inimesed üha rohkem tähelepanu ümbritsevale
infrastruktuurile, mis magalapiirkondades on kahtlemata hästi välja arenenud.
Nagu kinnisvaraturg on ka pangandus pöördunud stabiilsema arengu juurde.
Karmistunud laenutingimused on teinud inimesed kindlasti ettevaatlikumaks, seda
näitab ka laenumahtude senisest väiksem kasv. Võrreldes varasemaga kaalutakse
hoolikamalt läbi oma finantsilised võimalused ning lõhki laenamist on nüüdsest
palju vähem. Intresside tõusu on mõnevõrra pehmendanud elanikkonna sissetulekute
kasv.
Anu Võlma, Arco Vara kommunikatsiooni assistent
Tallinnas ja Harjumaal on väga nõutud linnalähedased (ca 20 km linnast)
eramud hinnaga kuni 4 000 000 krooni. Selliseid eramuid otsitakse hea
infrastruktuuriga piirkondadesse, populaarsematest võib nimetada Keila, Tabasalu
ja Saue suunda, samuti Tartu maanteel Jüri piirkonda. Suur nõudlus on ka juba
väljakujunenud piirkondade nagu Nõmme, Pirita ja Kakumäe elamukruntidele või
kinnistutele, millel paikneb vana, lammutamisele minev maja. Selliste kinnistute
pakkumine on aga suhteliselt kasin ning seetõttu ulatub omanike poolt soovitud
ruutmeetri hind kohati kuni 4000 kroonini.
Korterite puhul on märgusõnaks omanäolisus ning asukoht. Klientidele pakuvad
huvi kesklinna heas korras majade, omapärased ning kvaliteetse viimistlusega
korterid, samuti vanalinna korterid. Leigem huvi on «mägede» tüüpiliste
paneelmaja korterite vastu, paljud neist on müügis ka ülemäära kõrge hinnaga.
Tüüpkorterite müügipakkumiste hulk on viimasel ajal märgatavalt suurenenud.
Märgata on suurenevat nõudlust üürikorterite järele. Kliendid üürivad endale
sageli selleks korteri, et rahulikult erinevate korterite müügipakkumisi vaadata
ja omale sobiv elamispind leida.
Jätkuvalt on nõudlust hea asukohaga ja väga hästi läbimõeldud uutele
korteritele. Enam- vähem samas hinnaklassis uute korterite müügipakkumiste hulk
ja valik kesklinnast kuni linna äärealadeni on väga laialdane, inimesed on oma
ostuotsustes kaalutlevad, käiakse vaatamas ja tutvumas erinevate pakkumistega
ning analüüsitakse iga projekti plusse ja miinuseid, mistõttu müügiperioodid on
pikenenud. Enam ei osteta projekti paberil, vaid tahetakse reaalselt ostetavat
korterit näha.
Eve Kaunis, Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna konsultant
Tallinna kesklinnas ja vanalinnas on enim nõutud korterid, mis on millegi
poolest erilised – korteri akendest avanevad suurepärased vaated, korteri
siseviimistlemisel on kasutatud sisekujundaja abi. Nõudlust on ka nendele
korteritele, mis vajavad kapitaalremonti, kuid asuvad renoveeritud ning
arhitektuurilist väärtust omavates majades. Eelistatud on sellised
remontivajavad korterid, mis paiknevad eestiaegsetes või staliniaegsetes
elamutes ning kus on võimalik taastada ehitusajale iseloomulikke detaile. Seda
on raske kommenteerida, kui suuri kortereid enim nõutakse – nõudlust on
erinevatele, nii ühe- kui viietoalistele korteritele. Konkreetseid müügihindasid
ei saa kindlasti välja tuua – kõik sõltub hoone asukohast, korteri ruutmeetrite
arvust, korteri seisukorrast (renoveeritud korteri puhul
siseviimistlusmaterjalide ja –tööde kvaliteedist). Kiiresti leiavad omaniku
korterid, mille müügihind on vastavuses korteri asukoha ja seisukorraga. Pangad
on laenutingimusi tõesti karmistanud ja nii mõnedki tehingud on sellepärast ära
jäänud, et kliendid laenu ei saa.
Kristjan Reinoja, Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna konsultant
Pankade tingimused on läinud karmimaks. Hinnatakse rohkem inimese
maksevõimet. Samas on Euribor ka tõusuteel, mis tähendab intresside tõusu, seega
laenu igakuine tagasimakse suureneb. Inimesed saavad küll laenu, aga mitte nii
palju kui on korteri ostu-müügihind, seega võib öelda et korterite hinnad on
eest ära läinud ning palgad pole piisavalt kiiresti järele jõudnud. Raske on
öelda, millised objektid on kõige nõutumad. Otsitakse erinevaid objekte, oluline
on, et hind oleks mõistlik ja vastaks objekti eripäradele. Ühe asjana võib välja
tuua, et mõnevõrra on huvi suurenenud suuremate, 3-4-toaliste korterite vastu.
> Loe edasi |
