Kinnisvara

Pärast 2004. aastat pole turule arvestavas mahus kaubanduspindasid lisandunud, samas aga nõudlus müügipindade järele ületab tänase üha suureneva tarbimismahu ajel selgelt pakkumist.

Tarbija teadlikkuse tõusmisega on suurenenud konkurents kaupmeeste vahel ning hea müügipind määrab paljuski äri edukuse. Kaubanduspindade turul on ainuvalitsejateks kujunenud kaubanduskeskused, millest on järjest enam saamas elanikkonna peamised sisseostude sooritamise kohad.

Samal teemal: Iga Eesti elaniku kohta leidub 0,31 ruutmeetrit kaubanduspinda

Kaubanduskeskuse eelis on kompaktsus, mis tagab ühest kohast väiksema ajakuluga vajalike ostude sooritamise. Keskuste plussiks on ka see, et sinna on koondunud põhiliselt kaubamärgid, mis toetavad teineteist ning sedalaadi konkurents tuleb pigem kasuks kui kahjuks. Lisaks pakuvad aubanduskeskused tänapäeval erinevaid lisateenuseid ja ajaveetmisvõimalusi.

Näiteks Viru keskus on lisaks ostukohale kujunenud ka populaarseks kohtumis- ja ajaveetmiskohaks. Kaubanduskeskuste hulgas omakorda valitsevad regionaalsed keskused – kaubandusmaailma hiiud Ülemiste, Viru, Kristiine, Rocca al Mare, Järve ja Mustakivi kaubanduskeskused. Kesklinna piirkonnas on erandlikeks tooniandjateks Tallinna Kaubamaja ning Stockmanni kaubamaja.

Külastajate arvu ning üldise hinnangu poolest on esirinnas Viru keskus. Kõrgelt hinnatakse ka Stockmanni, Kaubamaja, Kristiine Keskust, Ülemiste Keskust.

Samuti on edukad ning tiheda külastatavusega elanikkonna läheduses paiknevad hüper- ja supermarketid, näiteks Selveri ja Rimi kett, mis pakuvad lisaks esmatarbekaupadele tihtipeale elementaarseid teenuseid nagu ilusalong, lillepood, videolaenutus, kingaparandus, apteek jms. Esmatarbekaupade pakkujate hulgas on selgelt eristunud liidrid nagu Selver, Rimi, Prisma, ETK grupp, Säästumarket ja Maxima. Kaks viimast esindavad nn. säästupoodide gruppi, kuid nende tähtsust ostupaigana ei saa kindlasti mitte alahinnata.

Tallinna linnaplaneeringus on välja kujunenud üksikuid atraktiivseid võimalikke äritänavaid, kus tasub kaubandusruume pidada. Kesklinnas on valdavalt tegemist magistraaltänavatega, mille ääres ei ole piisaval määral parkimisvõimalusi ning jalakäiad hoiavad neist autode rohkuse tõttu eemale. Vanalinna aktiivsemad tänavad on väga turismikesksed ning sellega arvestavad nüüdseks ka juba paljud suuremad välismaised ettevõtted, kes esimese hooga otsisid kauplusele ruume jalakäijate tänavate ääres vanalinnas, kuid nüüd näevad paremaid võimalusi suuremates ostukeskustes.

Vanalinna ruumide vastu tunnevad huvi kohalikud ettevõtted, kes kõrvalisematel tänavatel avavad väiksemaid butiike. Nendes kohtades on üldjuhul väiksem üürihind ning poepidajal kujuneb välja kindel klientuur. Sellise tendentsi korral on väike võimalus kaupmeeste liikumiseks keskustest väljapoole, mis oleks olemasolevale kaubanduspindade turule värskenduseks.

Kindlasti tekib kesklinna turule juurde kaubanduspindu, mis jäävad uute büroohoonete või korterelamute esimestele korrustele. Tallina turule on hiljuti lisandunud või lähiajal lisandumas siiski mõned uued kaubanduspinnad, kuid nende maht ei ole turu kogumahtu arvestades märkimisväärne. Kesklinnas on valminud Viru Väljaku servas Foorumi keskus, mille alumisel korrusel asuvatele kaubanduspindadele olid juba varakult enne hoone valmimist üürilepingud sõlmitud.

Juba mõnda aastat peavad laienemisplaane Magistrali, Kristiine, Järve ning Rocca Al Mare keskused, laienemisplaanide teostumisel lisanduks turule juurde ca 36 000 m² kaubanduspinda. Sarnane potentsiaal on olemas ka Ülemiste keskusel. Kuigi need projektid pole seni rakendunud, on põhjust arvata, et klientide puuduse üle nad kurtma ei hakkaks.

Kesklinna osas on tulevikus konkurentsi pakkumas ka Rotermanni kvartal, kust on turule tulemas atraktiivse arhitektuuriga eripäraste hoonetega kaubanduspinnad. Suurematest projektidest on veel valmimas kaubanduskeskus Mustakivi piirkonnas, mille maht kokku on ca 16 000 m² ning Mustamäe tee äärde on planeeritud ca 3 900 m² kaubanduspinna rajamist.

Kuna pakkumised turul uute pindade osas on kasinad, siis võib perspektiivis eeldada ka mõningast üürihinna tõusu. Kaubanduspindade üürnikud on üldiselt väga hinnatundlikud, kuna nende üürimaksevõime on otseselt seotud käibega, siis võib 5-10-protsendilist hinnatõusu oodata vaid pigem populaarsemates ning hästi töötavates keskustes.