Seni on kõrghoonete püstitamise privileeg kuulunud Tartus oravaparteile lähedalseisvatele ettevõtjatele, olgu siin näiteks 23-korruseline Tigutorn või 15-korruseline spaa teispool Turu- silda. Ent peagi võib Emajõe äärde kerkida terve pilvelõhkujate city, mis laseb teisedki tegijad marjamaale. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | n
jah, kõik segamini moodernne, klassitsistik ja puumaja hõnguline hoonestus. Tartu on alati olnud roh...
MAAVARAS
Mina olen küll selle detailplaneeringu vastu mida Past teeks , lihtsalt niisama, ei meeldi ja kõik. ...
|
|
Atlantise kõrvale koguni kaht pilvelõhkujat kavandav ettevõtja Juhan Kolk on Postimehele öelnud, et eeldab Tartu linnavalitsuselt ettevõtjate võrdset kohtlemist ka ehitiste kõrguse osas. Nõnda ei jäägi Tigutorni detailplaneeringu ning Linnaehitusele soodsa maatehinguga avalikkuse pilgu alla sattunud linnavalitsusel üle muud kui lubada sama teistelegi. Tehku juba kõik Rein Kilk esitas äsja linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks oma Emajõe-äärsetele Soola 5 ja Soola 7 krundile – ühele tuleks 9-korruseline ja teisele 24-korruseline hoone. Pange tähele – Kilgi pilvelõhkuja on täpselt ühe korruse jagu kõrgem kui Linnaehituse Tigutorn. Kilgi hinnangul on juba liiga hilja arutleda selle üle, kas rajada sellesse Emajõe-äärsesse piirkonda madal- või kõrghoonestus. Sisuliselt langetas Tartu linnavalitsus otsuse juba üheksakümnendatel aastatel, kui lubas Estikol ehitada kaldakaitsevööndisse 14-korruselise Emajõe ärikeskuse. «Seda, kas rajada kõrghooneid, oleks pidanud küsima enne Plasku ehitamist,» nentis Kilk. Kilk ei ole enda sõnul kusagil öelnud, et Tartu vajab kõrghooneid. Kõrghoonete rajamine on tema hinnangul pigem asjade loogiline käik. «Kõik oleks olnud teatud mööndustega OK, kui selles piirkonnas oleks olnud ainult üks Plasku,» lausus ta. «Nüüd on meil mahtusid rohkem – minu arvates saab olla kas üks maamärk ehk üks hoone või siis moodustub mingi hoonete ansambel.» «Aga kuna selles piirkonnas on juba Fortuuna maja ja Emajõe ärikeskus, siis arvas arhitekt, kellelt juba viie aasta eest eskiisi tellisin, et siia tuleks teha veel midagi,» lisas Kilk. Kilgi sõnul on linnaruumi kujundamise suhtes tekkinud üleüldine eelarvamus, et see on automaatselt midagi negatiivset. Samas on sellel tema kinnitusel ka arusaadav taust. «Kõik me saame aru, et Tallinna Viru keskus on ebaõnnestunud ja Tartus on jube valus kogemus uue kaubamajaga,» nentis Kilk. Tartu praegune üldplaneering lubab Emajõe-äärsesse kesklinna piirkonda vaid ühe enam kui 15-korruselise hoone ehk Tigutorni ning ühe 2–15-korruselise kõrghoone Turusilla kõrvale. Haruldane aeg Rein Kilgi kinnitusel on vähe perioode, mil ühiskonnal on piisavalt jõukust, et linna mastaapselt arendada. Ühest küljest tekitab see võimaluse luua kahtlasevõitu arhitektuuri nagu uus Tartu kaubamaja. «Aga teisalt on kahju sellest, kui me jätame kasutamata võimaluse ehitada häid asju, sest head ajad mööduvad varem või hiljem,» lisas ta. Tartu linnapea Laine Jänese hinnangul on kõrghoonete ehitamise huvilisi lisaks Kilgile teisigi – ka Juhan Kolk ja Urmas Past tahavad rajada kõrghoone oma Atlantise kõrvale Narva maantee ja Emajõe vahele. «Me peaks vaatama tervet seda piirkonda tervikuna,» ütles linnapea. «Ka 15-korruseline spaa Turusilla juures jääb samasse kompleksi. Kui vaadata Kilgi sadamaala, Tigutorni ja tulevast spaad, siis see kõik on ju üks city piirkond,» lisas Jänes. Jänes ütles, et kui liikluskorralduse ja parkimise probleemid lahendada, siis võiks selles piirkonnas olla rohkem kõrghooneid. «Tartu tegelikult vajab kesklinna sellist natuke city moodi visuaali,» lausus meer. «Terve see piirkond vajab arengut ja läbitöötamist kaasaegses plaanis – vaadakem visionääridena tulevikku.» Jänese sõnul andis linnavalitsus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale juba ülesande tuua erinevad planeeringud korraga töösse. «Tahame ülevaadet, millised on Kilgi plaanid, millised Tartu hotelli laienemiskavad, kuidas see sobib üle jõe ehitatava spaahotelliga ja nii edasi,» lausus meer. «Tahame teada, kuidas see kõik tervikuna liiklusskeemist parkimislahendusteni välja hakkaks nägema.» Kogu käsitletav piirkond ulatub ülikooli Narva maantee ühiselamutest ja Atlantisest kuni Tartu keskkatlamajani välja. Ettevõtja Juhan Kolgi kinnitusel on tore, et linn kaalub kõrghoonestuse rajamise lubamist ka Atlantise juurde. «Plasku oli nagu hüüdja hääl kõrbes. Mõne kõrgema maja võiks veel Tartusse küll rajada, teiseks saaks ka Emajõe äärde rohkem elu.» Kolk ei osanud öelda, kui kõrgeid hooneid ta täpsemalt Atlantise ja Võidu silla vahelisele alale planeerib. Tegu on kahe hoonega, mis on umbes sama kõrged kui 23-korruseline Tigutorn. |
