Kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamist on võimalik taotleda kuni 2. juulini ning see kuupäev kehtib ka pärijatele. Praeguseks on pea 34 000 inimest taotlenud 144,5 miljoni krooni hüvitamist.

Juuni esimestel nädalatel on kasutamata jäänud EVPde hüvitamiseks esitatud 17 185 taotlust 57,4 miljoni krooni ulatuses, teatas rahandusministeerium.

EVPde hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada avaldus kas SEB Eesti Ühispangale või Hansapangale, olenevalt sellest, kumb pank varem inimese EVP-arvet teenindas. Praeguseks likvideeritud pankades asunud arved viidi samuti üle SEB Eesti Ühispanka või Hansapanka.

Kui väärtpaberite omanik ei tea, millises neist tema arve asub, tuleks seda pankadest küsida. Erandiks on EVEA pangas olnud EVP-arved, mis on säilinud üksnes erastamisväärtpaberite keskregistris. Nende arvete omanikud peavad kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest hüvitise saamiseks kõigepealt avama EVP-arve omal valikul kas SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas.

Kui EVP-arve omanik on surnud, saavad pärijad taotleda EVP-de hüvitamist pärimistunnistuse alusel. «Ka pärijatele kehtib tähtaeg 2. juuli - selle ajani saab avalduse hüvitise pärimiseks esitada panka, kus EVP-arve asub,» selgitas Uku Hänni. «Kui selleks tähtajaks pärimist vormistada ei jõuta, saab hiljem avalduse esitada rahandusministeeriumile - tegu on mõjuva põhjusega taotleda tähtaja ennistamist, kuna pärimisasjad võtavad sageli aega.»

Tähtaja ennistamist saavad taotleda ka need inimesed, kes viibivad välismaal ja enne 2. juulit Eestisse ei jõua. Avalduse blanketi ja abi selle täitmiseks saab pangakontorist. SEB Eesti Ühispanga kliendid võivad avalduse esitada ka internetipanga vahendusel. Avalduse esitamise eest tuleb pangale maksta 50 krooni teenustasu.

Hüvitise kandmine mistahes Eestis tegutseva panga kontole on tasuta, ülekanne välismaa pankadesse maksab olenevalt pangast 300-500 krooni. Pank võtab avalduse vastu, kui EVP-arvel on erastamisväärtpabereid vähemalt 250 krooni väärtuses - väiksemaid arveid riik ei hüvita. Hüvitised suurusega kuni 3000 krooni makstakse välja selle aasta neljandas kvartalis, suuremad hüvitised kuni viie aasta jooksul iga-aastaste võrdsete maksetena.

Arved suurusega kuni 5000 krooni hüvitatakse kahe aasta jooksul; 5001-9000 krooni suurused hüvitised makstakse välja kolme aasta jooksul; 9001- 25 000 kroonised hüvitised nelja aasta jooksul ja üle 25 000 krooni suurused hüvitised viie aasta jooksul. Pärast 2. juulit saab mõjuval põhjusel taotleda rahandusministrilt tähtaja ennistamist ehk võimlaust taotleda EVPde hüvitamist peale tähtaja möödumist. Mõjuvateks põhjusteks on näiteks pärimisasjade venimine või välismaal viibimine.

Erastamisväärtpaberite keskregistri andmetel jäi eelmise aasta lõpuks kasutamata 398 miljoni krooni väärtuses EVPsid. Neist 2,1 miljonit krooni on alla 250 krooni suurustel arvetel, mis hüvitamisele ei kuulu. Seega tuleb riigi poolt kokku hüvitada umbkaudu 396 miljonit erastamisväärtpaberikrooni. Hüvitist makstakse õigeaegse taotlemise korral 84 612 EVP-arve omanikule.

Erastamisväärtpaberite hüvitamise täpsemate tingimuste kohta saab infot erastamisväärtpaberite keskregistri infotelefonilt 671 5190 ja EVP-de teemaliselt veebilehelt www.fin.ee/evp.

Toimetas PM Online