Kuigi käimist peetakse kõige lihtsamaks ja vähe füüsilist pingutust pakkuvaks liikumisviisiks, ei tasuks selle mõju kehakaalu langetamisele siiski alahinnata. Käimine on suurepärane vastupidavustreening, mis treenib tervikuna kogu organismi, kulutades aeroobse lihastöö tulemusena üsna märkimisväärse hulga kaloreid. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | karoliine Juhheeeii!
Poodi keppide järele!
|
| Käimine arendab teatud määral kogu lihaskonda, mõjudes ennekõike suurepäraselt südamelihasele, rühti hoidvatele seljalihastele ja alakehalihastele. Regulaarse käimise tulemusena omandab keha parema füüsilise töövõime, samuti täiustub lihaste aeroobne energiatootmine, millega pannakse alus efektiivsele rasvapõletusele.Rasvad põlema Käimine sobib absoluutselt kõigile, eriti aga kesk- ja vanemaealistele, samuti ülekaalulistele ja südame-veresoonkonna haigusi põdevatele inimestele. Kõnd on parim start kõigile tervisespordiga alustajaile, sest kõndides on inimese pulsisagedus madalam kui joostes ning kõndimine avaldab jalaliigestele palju väiksemat koormust. Kehakaalu langetamiseks on parim liikuda sellises treeningtempos, et pulss ei ületa 60–70 protsenti südamelöögi maksimumpulsist. Tõhusaks rasvapõletuseks ei tohiks inimese pulss käimise ajal seega olla üle pulsi mõõtmise valemiga (170 miinus vanus) arvutatud väärtuse. Näiteks kui inimene on 40-aastane, võiks tema optimaalne pulss treeningu ajal olla 110–130 lööki minutis. Aja möödudes, kui senine treeningkoormus ei mõju enam nii kurnavalt kui esialgu, tasuks minna üle koormuse tõstmise meetodile, suurendades kõigepealt käimise aega ning läbitava distantsi pikkust, seejärel ka treeningutempot. Kepikõnd treenib kogu keha lihaseid, sest lisaks tavakõnni selja- ja alakehalihaste pingutusele teevad keppide kasutamisel tõhusat tööd õla-, käte-, rinna- ja seljalihased, eriti selja nimmepiirkonna lihased. Seega põletab kepikõnd kaloreid tunduvalt tõhusamalt. Tavalisel käimisel on võimalik mõõduka tempoga kulutada tunnis umbes 220 kalorit, kuid tunnine kepikõnd põletab 250–300 kalorit. Tee tehnika selgeks Kepikõnd on lihtne ja kergesti õpitav ning see sobib kõigile, eriti hästi aga vanemaealistele, kellele teevad muret südame- ja liigesehaigused. Harrastada on seda võimalik igal pool: käia võib nii metsas, pargis, rannas kui ka linnatänavatel. Ideaalis peaks kepi pikkus ulatuma inimese küünarnukist täisnurga all kõverdatud käest täpselt maani. Näiteks 170 sentimeetri pikkune käija peaks valima 120 sentimeetri pikkused kepid. Nagu iga teine treening, koosneb ka kepikõnd soojendusest, põhiosast ja lõdvestusvenitusest. Soojendus- ja lõdvestusharjutusteks saab kasutada käimiskeppe, sooritades nendega eri jõu- ja venitusharjutusi. Kõndida tuleb sirge seljaga ja õlad peavad olema lõdvestunud. Keppe tuleb hoida keha ligidal. Astumisel asetada kepp maha vastasjalaga samal ajal. Näidistreeningplaan algajale: I nädal: treening sisaldab 3 min eelsoojendust, 25 min kepikõndi, 2 min venitust • E: 30 min kepikõndi • T: vaba • K: 30 min • N: vaba • R: 30 min • L, P: vaba II nädal: treening sisaldab 3 min eelsoojendust, 30 min kepikõndi, 5 min jõuharjutusi, 2 min venitust • E: 40 min • T: vaba • K: 40 min • N: vaba • R: 40 min • L, P: vaba |