|
«See väikeste rahadega opereerimine ongi viinud sinna, kus me praegu oleme:
pealt paistab maja päris hea, aga kui lapsed peavad talvel olema saalis
võimlemistunnis kümne kraadi käes, siis on kurb,» tõdes Õie Lõmps, alles
üürikest aega ametis Pärnu rae majandusosakonna ehituse peaspetsialist.
Lõmpsi hooleks on linna omanduses olevate üldharidus- ja huvikoolide
kasutuses olevate hoonete kapitaalremontide organiseerimine, kirjutab Pärnu
Postimees.
Rahapiskuga kaugele ei jõua
Peaspetsialist oli kindlalt seda meelt, et taoliselt igale poole pisku raha
poetamisega kusagile ei jõua ja sellise hakitud töö meetodile üles ehitatud
süsteem ennast ei õigusta. Nii nagu elus mujalgi, peab ka koolihoonete
kaasajastamisele lähenema kavakindlalt ning just sellega on Pärnus hakatust
tehtud.
«Olengi nende kahe kuuga suutnud siin selgeks teha, et esmalt on kõikidele
hoonetele tarvis teha renoveerimisprojekt, siis saame ka sel juhul, kui raha on
vähe, vaadata, kuhu me läheme. See etapp on nüüd käes,» märkis Lõmps.
Esimese ja olulisema tööna nimetas peaspetsialist haridusasutuste varustamist
tuletõrjesignalisatsiooni- ja valvesüsteemidega. Kui jätta kõrvale Raeküla
gümnaasium, kus kõnealuse probleemiga on tõsiselt tegeldud ja töö tulemused on
näha, siis mujal pole hoonete tuleohutustamisega sama hästi kui tegeldud. Üksnes
Looja peale lootmine aga pole Lõmpsi väitel just kõige targem tegu.
Selles vallas tahetakse tänavu saada valmis projekteerimisega ja jõudumööda
ka ehitamisega, järgmise õppeaasta alguseks peab ATS (automaatne
tulekahjusignalisatsioon) koos ühendusega häirekeskusesse olema kõigis
koolides.
«Ütlen otse, et eraldatud rahaga me kõike teha ei suuda, aga nii nagu
järjekordse projekti saame, leiame raha ja hakkame kohe ka tegema,» ütles rae
majandusosakonna ehituse peaspetsialist.
Põhiraha Vene gümnaasiumile
Koolidele, mille juurde ei ole veel loodud sihtasutust, selle aasta
linnaeelarves eraldatud rahast rääkides märkis Lõmps, et jutt on orienteeruvalt
kaheksast-üheksast miljonist kroonist. Lõviosa sellest summast kulub Vene
gümnaasiumile, mis, vähe et peab olema valmis sügisel vastu võtma tegevuse
lõpetava Slaavi põhikooli õpilased, on oma muidu päris heale välispildile sisult
nukras olukorras.
«Hädasti vajab rekonstrueerimist kooli kütte- ja elektrivarustus: elekter
sirtsub ja särtsub igast otsast,» vahendas Lõmps oma kõnealuses koolis käigu
muljeid.
14. mail 2007 Renor Ehituse OÜga sõlmitud töövõtulepingu mahus on kavas Vene
gümnaasiumis köögiruumide remondi lõpetamine, tööõpetusklasside arvelt uute
klassiruumide rajamine, tualettruumide kordategemine, kuid ka treppide remont ja
arvutiklassi ventilatsiooni ehitamine.
Tähtsuselt teiseks kooliks, mille põhjalikumale renoveerimisele antakse hoog
sisse veel sel aastal, on Slaavi põhikool, kuhu kolivad täiskasvanute gümnaasium
ja väike vabakool.
Slaavi kool saab uueks
Tõsisemad tööd algavad seal siiski 2008. aastal, mil vastavalt projektile on
kavas remontida nii õppekorpus kui ka kooli võimlakompleks ning praegused
tööõpetuse ruumid: sinna saavad pärast renoveerimise lõppu ruumid noortekeskuse
huviringid.
Ka käivitub tänavu Rääma kooli renoveerimisprojekt.
Raha vajab ka Raeküla gümnaasium. Kui kooli õppekorpust kattev uus katus on
katus, nagu see olema peab, siis võimla ja muu maja kohal olev katus vajab
ajutist katet mõneks aastaks, kuni leitakse raha projektis ettenähtud katuse
ehitamiseks.
„Poolteise-nädalase töö tulemusel kauplesime erinevate variantide hinna
enam-vähem sellisesse suurusjärku, et saab kõik lamekatused korra ära katta,”
ütles Lõmps. „ See ajutine lahendus annab meile kolm aastat hingamisruum –
selleks et kavandatav kõiki koole hõlmav sihtasutus hoo sisse saab ja saab võtta
laenu ning hakata koolidega tegelema komplekselt.”
Kui arvestada piskut, mis kulub praeguse veel Slaavi põhikooli hoone
kõpitsemiseks, et sinna saaksid kolida täiskasvanute gümnaasium ning väike
vabakool, ja Kuninga tänava kooli ümbritseva aia lõpetamisele, ongi
majandusosakonna haridusasutustele määratud kulutusteks rahakott tühi.
Järgmisel aastal läheb päris tööks
Kui sel aastal peale Raeküla gümnaasiumi katust veekindlaks tegevate ning
ainult igas vallas kiitmist väärt Kuninga tänava kooli aia juures askeldavate
meistrimeeste teiste koolide juures suvel suurt töömurdmist ei tule, siis
järgmine aasta on Lõmpsi väitel selles vallas tunduvalt töisem: Hansagümnaasiumi
renoveerimine algab igal juhul.
Ent tuleval aastal on ehitamist mujalgi: oma kooli peaksid kaasaegseks tegema
Ülejõe gümnaasiumi sihtasutuse laenukroonid.
«Arutasime, et kui saaksime kõik koolid sihtasutusse, siis laenuraha
kannataks välja võtta aastas täisremonti kaks kooli,» ütles Lõmps. «Ega me ei
saagi rohkem lubada, sest lastele on ka vaja remondi ajaks kusagile teise kooli
ruumi leida.» |