Hiljutised küberrünnakud Eesti serveritele tõstsid arvuti turvalisuse tulipunkti. Ja ongi hea, sest seni on väga paljud koduarvutid pahatihti sama hästi kui kaitsmata. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | müür
Tasuta tulemüüri saad siit
http://www.personalf irewall.comodo.com/
|
|
Paari nädala eest Eesti portaalide tegevuse halvanud rünnakud olid põhiliselt DDos (Distributed Denial of Service attack) tüüpi ehk server ujutatakse igas sekundis üle tuhandete päringutega, mistõttu see ei suuda kasutajatele vastata. Passiivsed turvameetmed Ründavate arvutite omanikud pole sellest sageli teadlikud, sest kuritöö kavandaja on nende masina pahavara ja turvaauke kasutades juba enne oma kontrolli alla saanud. Selle vältimiseks tuleb rakendada elementaarset arvutihügieeni. Kõige sagedamini langevad rünnakute alla Windows OP-süsteemiga arvutid. Jälgi, et arvuti tõmbaks regulaarselt Microsofti kodulehelt uuendusi ja turvapaiku. Automaatseks uuendamiseks lülita sisse Control Panel > Security Center. Pira-Windows turvauuendusi ei saa, nii et sel juhul parem legaliseeri oma Windows (http://www.microsoft.com/eesti/> tarkvarapiraatlus) või mine üle Linuxile (algajale hea valik on http://www.ubuntu.com/). Tulemüür ehk firewall kontrollib programmide veebiliiklust ja peab alati olema sisse lülitatud. Alates Windows XP SP2-st ongi see automaatselt aktiivne, varasemate versioonide puhul tuleb käsitsi aktiviseerida. Kui tulemüür küsib, kas mõnel programmil lubada veebiga suhelda või mitte, vaata alati hoolikalt, millega tegu; tundmatute tegelaste puhul keela nettiminek ära. Kasuta alati viirustõrjet! Kasu on vaid sellest viirustõrjeprogrammist, millel on võtta värskeimad viirusedefinitsioonid. Lülita sisse automaatne uuendamine, kas või kord tunnis. Kui ei raatsi igal aastal tasulise viirustõrje litsentsi uuendada, kasuta mõnda tasuta varianti, näiteks AVG (http://free.grisoft.com/) või Avast Home Edition (http://www.avast.com/eng/avast_4_home.html). Kasuta korraga vaid ühte viirustõrjet, mitmekesi nad vaid segavad üksteist. Kaitse kodune traadita võrk tugeva salasõnaga, mida pole niisama lihtne ära arvata. Vastasel korral võib igaüks, kes sülearvutiga su võrgu levipiirkonda satub – ja see levib enamasti kaugemale koduseintest – sinu nimel tegusid teha ja su masinates ringi nuhkida. Kuidas koduvõrku võimalikult turvaliseks keerata, seda uuri wifiruuteri kasutusjuhendist. Aktiivsed turvameetmed Pole mingit põhjust arvutis kogu aeg administraatori-õigustes istuda (turvaparanduste paigaldamiseks on see siiski vajalik). Tee igale kasutajale piiratud õigustega kasutajakonto ning adminnikontole logi sisse vaid siis, kui tõesti vaja. See piirab ohtu, et sinu teadmata mõni pahavara masinas tegutsema pääseb. Kui mõni programm midagi küsib, ära kliki tuimalt YES ja OK, vaid ürita küsitavast aru saada. Harjumuseks saagu ka kõik veebist laetud failid igaks juhuks viirustõrjega üle lasta. Kui mõni su tuttav saadab kahtlase lingi, küsi üle, kas ta tegi seda teadlikult. See võib vabalt olla ka MSNi-viirus, mis nakatumise korral sama sodi kõigile sinu kontaktidele paiskab. Ettevaatlik tuleks olla ka kõikvõimalike virgurnägude ja karglevate emotikonidega. Lisaks ressursisöömisele varjab neis failides end tihtipeale pahavara. Surfates ole ettevaatlik hüpikakende ja reklaamidega, mis tõotavad mingeid tasuta hüvesid, ligipääsu siivututele piltidele või lausa free spyware scan’i. Kui sa täpselt ei tea, mida teed, on see enam-vähem kindel võimalus endale ebameeldivusi hankida. Kasuta alati oma lemmikbrauseri viimast versiooni. IE on turvaaukude poolest kurikuulus, seega kasuta soovitavalt FireFoxi või Operat. Hea ja usaldusväärne koht oma OPsüsteemi tervise ja turvalisuse testimiseks on http://www.auditmypc.com/. |
