«Saatsin last huvikeskuse juures üle tee. Auto peatus ja astusime sõiduteele.
Samast reast kaugemalt tulev auto sooritas aga suurel kiirusel ümberpõike ja
kihutas rahumeeli üle sebra, napilt meie nina alt mööda,» kirjeldas Priks
juhtunut Sakalas.
Ta jõudis märgata, et autos olid kaks naist, kes omavahel elavalt vestlesid,
nii et küllap ei pannud nood ei vöötrada ega sellel olevaid inimesi tähele.
Priks arvab, et liiklust annaks sel sileda kattega ja sirgel ühesuunalisel
tänaval rahustada lamava politseiniku abil.
«Üks selline maagümnaasiumi algklasside maja juures on. Kui teine panna
näiteks muusikakooli juurde, ei saaks juhid vahepealsel lõigul ehk nii suurt
kiirust arendada,» pakkus ta välja.
Priksi hinnangul on Jakobsoni tänav jalakäijatele sõidutee ületamiseks
Viljandis üks ohtlikumaid, kuid just selle ääres asub rekordiliselt palju
lasteasutusi: huvikeskus, muusikakool ja maagümnaasiumi kaks hoonet.
«Kardan väga last üksi huviringi lasta, aga kogu aeg temaga kaasas käia pole
võimalik,» lausus ta.
Nagu ütles Pärnu Teedevalitsuse Viljandi osakonna liiklusohutuse
peaspetsialist ja Viljandi liikluskomisjoni liige Alard Tallo, on kõnealuse
tänava hädad teada.
Kiirust on vaja vähendada
«Olen nõus, et sealsed ülekäigurajad pole kõige ohutumad. Ühtpidi ilmuvad
jalakäijad seal majanurkade varjust ootamatult sõiduteele. Teisalt kipuvad
autojuhid sõitma sileda tee tõttu lubatud maksimaalse linnasõidukiirusega,»
nentis ta.
Olukorda raskendab ühesuunaline liiklus kahel sõidurajal, mistõttu osa juhte
ei pruugi teise auto varjust jalakäijat või ülekäigurada märgata.
«Statistika järgi on 50-kilomeetrise tunnikiiruse korral jalakäijale otsa
sõites tõenäosus, et too saab surma 70 protsenti, 30-kilomeetrise tunnikiiruse
puhul aga kõigest 10 protsenti,» selgitas ta.
Tallo arvates peakski Jakobsoni tänava kõnealusel lõigul sõidukiirust
alandama.
«Praegu on kiirust 30 kilomeetrini tunnis piirav märk kohe pärast huvikeskuse
sebrat ja nii ta sellele ülekäigurajale ei mõju. Järgmiseks ülekäigurajaks
kaotab ta aga mõju ristmiku tõttu. Ilmselt tuleks lisamärk üles panna enne
huvikeskuse sebrat ja senine nihutada järgmise sebra poole,» rääkis ta.
Kaks kõrvuti rada on ohtlikud
Kõnealusesse kohta lamava politseiniku paigaldamisse Alard Tallo just
entusiastlikult ei suhtu.
«Maanteeamet ei aktsepteeri tänavatel niisuguseid maasse kruvitavaid
metallkünniseid, sest need tekitavad müra ja lõhuvad autosid. Pealegi kes
soovib, saab sellest ka üsna kiiresti üle sõita. Säärased künnised sobivad
parklate juurde. Tänavatel peaksid olema ikkagi asfaldist tehtud künnised,»
kõneles ta.
Ka Lõuna politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari,
samuti liikluskomisjoni kuuluva Alvar Pähkli arvates pole künnis parim
lahendus.
«Kiirust piirav märk on vajalik ja muudab liikluse kindlasti mingil määral
ohutumaks, kuid et juhid sellega arvestaksid, peab neid kontrollima,» nentis
Pähkel ning lisas, et seda on ka tehtud.
Tallo meelest oleks Jakobsoni tänaval parim lahendus muuta sõidutee
üherealiseks.
«Liiklus ei ole seal sedavõrd tihe, et ühe reaga hakkama ei saaks. Teist rida
oleks sel juhul võimalik kasutada pöörete tegemiseks ja parkimiseks. Samuti
tuleks ülekäiguradade juurde teha ohutussaared,» leidis ta ning tõdes, et
loomulikult nõuab see üsna suuri kulutusi.
Pähkli hinnangul pole Jakobsoni tänav jalakäijatele sugugi kõige ohtlikum,
kuigi ohumomente seal on.
«Inimestele on jäänud meelde üks traagiline õnnetus, kui vanem inimene sai
muusikakooli juures ülekäigukohas surma. Hoopis rohkem õnnetusi juhtub aga Riia
maantee vöötradadel,» kõneles ta.
Ohutussaared aitavad
Nii Alvar Pähkel kui Alard Tallo rõhutasid, et maailmas ülekäiguradade hulka
pigem vähendatakse, kui neid tehakse juurde.
«On jõutud järeldusele, et kuna inimesed peavad vöötradu ohutuks, on nad neil
tihti ettevaatamatud ning seetõttu juhtub just seal rohkem õnnetusi,» rääkis
Pähkel.
Tema sõnul on praegu Viljandis peamine ülesanne ülekäigukohtade ohutumaks
muutmine ning see õnnestub kõige paremini keset teed ohutussaari rajades. «Kui
tee läheb vöötraja juures kitsamaks, võtab autojuht iseenesest hoo maha. Samas
viibib jalakäija tunduvalt lühemat aega sõiduteel. Ohutussaarega ülekäigurada
torkab ka autojuhile rohkem silma kui lihtsalt mahajoonitud sebra ning seda
ääristavad kaks liiklusmärki.»
Pähkel tõi ühe näitena halvast vöötrajast välja mõni aeg tagasi Paala teele
viiekorruselise maja ja Valuoja mänguväljaku vahele märgitud sebra. «Halvasti,
kõigest kahe liiklusmärgiga tähistatud uut ülekäigurada ei pannud autojuhid
üldse tähele ning nii sattusid lapsed ja ka teised jalakäijad, kes oma eesõigust
kasutasid, lausa ohtu.»
Praeguseks on ülekäigurada sealt kaotatud.
> Loe edasi |
