Omanik küsib Vihula mõisa eest nelikümmend miljonit 19.05.2007 08:23 Kadri Haavajõe / Virumaa Teataja
Juba umbes kuu aega on 40 miljoni krooniga müügis
praegu veel soomlasele Mikko Laaksonenile kuuluv Vihula mõis. Uuelt omanikult
oodatakse selget visiooni mõisa tuleviku kohta.
Vihula mõis Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Vihula mõisa omanik Mikko Laaksonen põhjendab müüki
ajapuudusega. «Omanikul peab lisaks huvile olema ka piisavalt aega,» rääkis ta.
Temal enda ütlust mööda huvi oli, kuid aega mitte.
Laaksoneni sõnul on
mõisasse investeeritud miljoneid ja uus omanik saab mõisa toimiva kompleksina,
kus on nii konverentsikeskus, majutus- kui ka toitlustusvõimalus.
Kinnisvarabüroo Landlord andmetel on müügis oleva mõisa hind 40 miljonit
krooni. Büroos Vihula mõisa müügiga tegeleva Anu Trisna sõnul on mõis müügis
olnud vähem kui kuu aega, kuid huvi on juba tuntud. «Vihula mõisa näol on
tegemist nii ainulaadse objektiga, et massilisest huvist rääkida ei saa,» ütles
Trisna. Samuti on tema kogemusel selliste objektide müügi realiseerimisaeg
tavaliselt pikk.
Vajab aega
ASi Vihula Mõis külalistemaja
tegevjuhi Maarja Veskila kinnitusel müük mõisa tegevust ei halva ja kõiki
teenuseid pakutakse edasi.
Veskila sõnul on Laaksonen viimase kümne
aastaga mõisa heaks väga palju ära teinud ja müügihind ei kata tema hinnangul
ehk tehtud investeeringuidki. Samas nõustub Veskila Laaksoneni arvamusega, et
mõisa arendamiseks oleks rohkem aega vaja. «Turismiarendus on omaette valdkond,
milleks teiste äride kõrval ehk aega väheks jääb,» lisas ta.
Laaksonen
on ASi Baltic Tank juhatuse liige ning tema firma AS Pirita Laevad on ASi Vihula
Mõis enamusaktsionär. Kompleksi ähvardas enne Laaksoneni omanikuks saamist
pankrot, kuni AS Pirita Laevad seni eraisikutele ja vallalale kuulunud aktsiad
ära ostis.
«Viimasel ajal on mõisal läinud väga hästi, kui arvestada
seda, et mõned aastad tagasi mõisa töö korraks praktiliselt peatus,» vaatas
Veskila tagasi mõisa arengule. Viimase nelja aastaga on renoveeritud kompleksi
peamised hooned ja nende katused ning välja ehitatud restoran ja kelder. Samuti
ehitati vanasse tuvimajja lisaks juba härrastemajas asuvale majutuskohale ka uus
külalistemaja ning korrastati mõisapark.
Vajab visiooni
Uue
omaniku võimalike plaanide teemal Maarja Veskila spekuleerida ei taha. «Meie
arvame, et siin on nii palju juba tehtud, et uue omaniku huvides on tegevust
edasi arendada ja seda laiendada,» lisas ta.
Tema sõnul on mõisaansambli
ülalpidamine kulukas ning saadav kasum ei pruugi omakulusid katta, rääkimata
lisainvesteeringutest. «Uuel omanikul peaks olema väga kindel ärikontseptsioon,»
arutles Veskila.
Ka Laaksonen on seisukohal, et uuel omanikul tuleks
olemasolevat edasi arendada ja pakutavate teenuste hulka suurendada. Ühe
omapärase võimalusena on ta varem välja pakkunud hobusetalli ja sisemanee˛i, kus
võib niisama ratsutada või korraldada muid üritusi.
Laaksoneni sõnul
võiks needsamad asjad tulevikus ikkagi teoks teha. «Kui talvel ongi mõisa juures
rahulik, siis suveperioodil on inimesi ja külastajaid küll,» ütles ta.
Kunagi ka päriselt Vihulasse kolimist plaaninud Laaksonen ei lahku
mõisast kerge südamega ja peab Vihula mõisa arendamisega tegeletud aega ilusaks.
«Vihula on Eesti kõige ilusam mõis,» rõhutas ta korduvalt.
