Vahetusskeemi aluseks on Kase, Loodmaa ja Kroodo firma Kvintett Kinnisvara taotlus saada linnalt maad oma spaahotelli ehituseks. Linn omakorda soovis laiendada tulevikus Pikka tänavat ja saada selleks kätte siiluke Kvintett Kinnisvarale kuuluvast maast. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Naerukoht
Väga "auväärne" on see meie Parlament nüüd.....Jänes sai lausa tuhandetesse ulatuva soosin...
Ja sina, Jüri?!
Ei tea palju J möldrile selle "lolli jutu" eest makstakse. Poleks arvanud, et ka tema on ...
|
|
Maadevahetuse käigus andis linn arendajale lõviosa kahest magusast krundist aadressidel Fortuuna 38, 39 ning Fortuuna 36a. Vastu sai omavalitsus Pika tänava laienduseks tarvilise maa, lisaks veel Turusilla lähistel Fortuuna 40 krundi, kuhu rajatakse parklatele ligipääsu tee. Eeskirjast mööda Nii nagu selliste maadevahetuste puhul juba tavaks saamas, sai Kvintett Kinnisvara linnalt 98 ruutmeetrit rohkem maad, kui ise vastu andis. Maa turuväärtuses selgusele jõudmiseks tellis linnavalitsus kaks hindamisakti – Pindi Kinnisvara pakkus ruutmeetri hinnaks sel Tartu väärtuslikemal maal 10 000 krooni, kokku 980 000 krooni. Kaanon Kinnisvara hindas aga ruutmeetri väärtuseks 5100 või 6000 krooni sõltuvalt sellest, kas tegu on elamu- või ärimaaga. Tartu Postimehele teadaolevalt on maad samas piirkonnas ostetud ka rohkem kui 10 000 krooniga ruutmeetri eest. Pindi Kinnisvara hindamisakti nägi ajakirjanik esmakordselt läinud reedel, varasemates telefonivestlustes mainisid linnaametnikud vaid Kaanon Kinnisvara akti olemasolu. Kaks hindamisakti viisid linnavalitsuse ja ilmselt ka selle tagatoas askeldavad kinnisvaraettevõtjad kimbatusse – ükskõik kumba hindamisakti aluseks võttes peab vahetustehing pälvima ka linnavolikogu heakskiidu. Üle 500 000 krooni väärt linnavara müügi puhul on see vastavalt linnavara võõrandamise eeskirjale nõutav. Ehkki linnasekretär Jüri Mölderi sõnul maadevahetusel ja sellega seotud kompenseerimisel ei pruugigi nimetatud eeskirja täita: «Püüame mingil määral linnavaraeeskirjast juhinduda, aga see ei tähenda, et linnavaraeeskiri üks ühele kohandub.» Tartu Postimees konsulteeris eile juristiga, kelle hinnangul on Mölderi väide väär. Et siiski vältida linnavaraeeskirja tõlgendamisega volinikes esile kerkida võivaid küsimusi, alandas linnavalitsus ruutmeetrihinna kinnisvaraspetsialistide hinnangust veelgi madalamale, 4250 kroonile, ja müüs 98 ruutmeetrit maha 416 000 krooniga. Seejuures ei osanud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juht Urmas Ahven reedel selgitada, mille alusel täpselt ikkagi kujunes kompensatsioonisumma. Ahven soovitas küsida linnavalitsuselt. Seda ei osanud öelda ka linnasekretär Mölder: «Päris lakkevaatamine see ei olnud – me arvestasime seal väga erinevaid asjaolusid.» Kas need asjaolud ka kuskil kajastuvad? «Kuidas öelda – otsustajate meeltes kajastuvad jah.» Igal juhul pääses praeguse Tartu linnavolikogu aseesimehe Verni Loodmaa osalusega ettevõte linnavolikogu opositsionääride kahtlustavatest pilkudest. Need pilgud võiksid kõnelda seda, et linnavalitsusel on 2004. aastast üks turuhindu täielikult ignoreerinud maadevahetus juba ette näidata.
2004. aastal sai sama Kvintett Kinnisvara osanike Alar Kroodo ja Kalev Kase juhitav Linnaehitus samuti seoses maadevahetusega praeguse Tigutorni juurde 1028 ruutmeetrit rohkem maad, kui ise vastu andis. Selle hinnaks määras linnavalitsus oma otsuse alusel 586 000 krooni. Kriminaalmenetluse käigus tellitud hinnangu alusel oli aga kinnistu tegelik väärtus maa Linnaehitusele üleandmise ajal 2 056 000 krooni. Planeering ühte väravasse Nii tulevase spaahotelli kui Tigutorni aluse maa vahetamise aluseks on detailplaneeringud, kuhu on sellised arendajale kasulikud maadevahetused juba ette sisse programmeeritud. Tigutorni puhul vahetas linn maad tulevase Ahhaa keskuse tarbeks, spaahotelli puhul sai põhjenduseks tänavalaiendus. Miks linnavalitsus Pindi Kinnisvara hindamisakti kõrvale viskas? Mölder ütles, et Kaanoni oma (mida samuti tegelikult aluseks ei võetud) tundus reaalsem. Mis alusel linnajuhid nii arvasid? «Linnavalitsuse otsustuspädevuse alusel,» kõlas lakooniline vastus. Mölderi sõnul on küsimus selles, kas raad peab tegelema väljapressimisega või lähtuma reaalsest olukorrast. «Reaalne situatsioon ei ole 10 000 krooni ruutmeeter,» väitis ta. Kinnistusraamatuid sirvides selgub, et mullu märtsis müüs Olev Haidak samas Kvintett Kinnisvarale Paju 2 krundi hinnaga 8368 krooni ruutmeetrist. Eelmise aasta lõpuks, mil linn andis Kvintett Kinnisvarale maad 4250 krooniga ruutmeetrist, olid hinnad tublisti kerkinud. Kas linnavalitsusel on kinnisvaraarendajatest tagatuba, kelle olemasolust äriringkondades juba ammu on juttu olnud? «Minu jaoks on küsimus pigem selles, et osa inimesi suudab oma asjaajamist korrektsemalt korraldada,» vastas Mölder. |
