Tavakodanik ei viitsi mööda arhiive käia, ent juba mõnda aega võib ta koduse arvuti tagant lahkumata tutvuda oma kõige sügavamate juurtega. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | eestilugu
Aadlite ja eestlaste vanematest sugupuudest oli hiljuti \"Eesti loo\" saated. Neid saab veel kuulata...
to von
ää joba, on ka sugupuud.näitumaks Erikust lugedes.....Kusjuures nii paljudki Euroopa sugupuud on läh...
|
|
Eile õhtul oli ajalooarhiivi perekonnaloo allikaid sisaldaval Saaga-keskkonnal juba 19 931 kasutajat, neil päevil ületatakse 20 000 kasutaja maagiline piir. Ainuüksi selle aasta esimese poolteise kuuga on Saagasse lisandunud ligi tuhat inimest.Tavakodanikule Ajalooarhiivi teenindustalituse juhataja Helina Tennasilma kinnitusel oli genealoogia varem kitsa ringkonna tegevusala, ent on nüüd jõudnud ka juurtehuviliste tavakodanikeni. Tennasilma sõnul on Saaga-keskkond üles ehitatud võimalikult käepärasena just tavakasutajatele. «Päris algul arvasime, et selle valdkonna vastu tunnevad huvi professionaalid, aga kasutajaid ja küsimusi hakkas tulema nii massiliselt, et hakkasime Saagasse erinevaid abivahendeid riputama.» Arhiiviuuringute firma Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul on perekonnaloo allikate internetis kõigile kättesaadavaks tegemine maailmas võrdlemisi unikaalne. «Unikaalne on eelkõige see, et need allikad on kättesaadavad tasuta,» lausus Puss. Pussi kinnitusel annab genealoogiamaterjalide internetiseerimine inimestele parema juurtetunnetuse, teadmise oma päritolust. See tekitab ühtlasi laiema huvi ajaloo vastu. Pool saadaval Praeguseks on 2005. aasta mais avatud Saaga-keskkonnas üle 1,6 miljoni pildi. Tennasilma kinnitusel ulatuvad internetis kättesaadavad kirikuraamatud sõltuvalt kogudusest 17. sajandist 1892. aastani või kuni 1907. aastani välja. «Hilisematest raamatutest on meil olemas küll eksemplarid 1926. aastani välja, originaalid ise on aga siseministeeriumi valduses ja meil on ministeeriumiga kokkulepe, et me ei tohi Saagasse panna üles neid dokumente.» Internetis on Tennasilma sõnul praeguseks kättesaadav siiski veel vaid umbes pool perekonnaloo allikatest. «Täiendame praegu luteri kirikut puudutavat kirikuraamatute osa,» räägib Tennasilm. Niisiis tegeleb ajalooarhiiv praegu kirikuraamatute «sabade» sisestamisega, ent juba on otsast alanud hingeloendite sisestamine. Need on genealoogidele magusamgi allikmaterjal kui kirikuraamatud. Tennasilma kinnitusel on luterlaste kohta Saagas rohkem ja paremat allikmaterjali kui õigeusklike kohta. «Õigeusukirikute raamatute skaneerimine on praegu toppama jäänud,» ütles ta. «Erinevatel aegadel üle antud materjalid olid erinevas seisukorras, sugugi kõik ei olnud korrastatud ega mikrofilmitud, seega polnud võimalik neid kohe skaneerida.» Praegu on käimas ka luteri kiriku personaalraamatute nimeregistri sisestamine, mis lubab perekonnanimesid kirikuraamatutest leida neid lihtsalt otsimootorisse toksides. |
