Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapas märkis, et mõned Hansapanga kliendid on uue viiruse tõttu juba ka kahju kannatanud. Uurimise huvides polnud ta nõus avaldama täpset kannatanute arvu. «Summad ei ole märkimisväärselt suured,» ütles Künnapas. «Neid inimesi ei ole palju ja pank on neile kahjud hüvitanud.» Ohtlik troojalane Künnapas lisas, et troojalane pole otseselt suunatud pankade vastu ega mõeldud pangakontode tühjendamiseks. Samas saab seda kontode tühjendamiseks edukalt kasutada. Uus viirus töötab nii, et pahatahtlik inimene istub oma arvutis ja näeb troojalasega nakatatud arvutis tehtavat ja võib arvuti ka enda kontrolli alla võtta. «Kui kurjategija teeb viiruse abil inimese pangakontolt mõned tehingud, siis on see ülekannete ajaloost näha,» märkis Künnapas. «Soovitame enne internetipangast välja logimist kontrollida, kas tehingute ajaloos on ainult kliendi tehtud tehingud.» Politsei pressiesindaja Harrys Puusepp kinnitas, et politsei uurib viiruse abil pangakontode tühjendamist. Ta avaldas lootust, et kurjategijad tabatakse. SEBi kliendid on seni pääsenud uuest viirusest kaotusteta. SEBi pressiesindaja Silver Vohu kinnitas, et pank monitoorib pidevalt internetipanga kandeid ning märgates ebaharilikke tehinguid, küsib pank inimeselt, kas see võib olla seotud kuritahtliku tegevusega. «Pangad on mures,» lausus Vohu. «Tähtis on, et inimesed pidevalt laeks viirusetõrje uuendusi.» Uus tegija Värske troojalane nimedega Limbo ning Sinowal on uus tegija viirustemaailmas. Neid märgati kolmapäeval, juba eile oli nende vastu ka viirusetõrje olemas. Seni on pangakontosid tühjendatud lihtsameelsetel inimestel, kes on vastanud e-postile, mis palub saata näiteks oma e-panga paroolid ja paroolikaardi paroolid. «Varasemad viirused nõudsid ebaharilikku tegevust, ekstra koodi sisestamist või kooditabeli täitmist, uut tüüpi viirused ei nõua kliendilt millegi ebahariliku tegemist,» märkis Vohu. Raido Orumets F-Securi Eesti esindusest ütles, et praegu tasub foorumeid, suhtlusprogramme ja e-posti kasutades olla eriti ettevaatlik. «Kasutaja võib alla laadida pahavara, mis esialgu ei tee midagi, aga mõne päeva möödudes hakkab paigaldama arvutisse iseseisvalt uusi viiruseid,» märkis Orumets. |
