|
Ministeeriumi pressiteates tõdetakse, et arutelud töölepingu seaduse eelnõu
üle on vajalikud, kuid konstruktiivne arutelu ei saa rajaneda valedel. Tänases
ametiühingute pressiteates olevat aga rida valesid, mida ministeerium soovib
ümber lükata.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on vale ametiühingute väide, et eelnõu
annab tööandjale võimaluse muuta töötingimusi ühepoolselt, sest tööleping on
leping ja see põhineb poolte kokkuleppel ning seda saab muuta samuti ainult
poolte kokkuleppel.
Samuti olevat vale väide, et eelnõu jätab töötaja ilma haigusrahast, kui
haigus algab puhkuse ajal, kuna töötaja saab puhkuse ajal haigestumise korral
valida, kas ta katkestab puhkuse ja on haiguslehel ning hakkab saama haigusraha
või jätkab puhkust. Sama reegel kehtib ka praegu.
Ametiühingud väidavad ka, et eelnõu annab tööandjale võimaluse nõuda
töötajalt leppetrahve. Ministeeriumi kinnitusel on ka see vale, sest leppetrahv
põhineb poolte kokkuleppel, mida ei saa ühepoolselt nõuda.
Valeks nimetatakse ka ametiühingute pressiteates esitatud väidet, et uus
töölepingu seaduse eelnõu tühistab õiguse streikida riigi inimvaenuliku
poliitika vastu.
Töötajate õigus streikida ei muutu, kinnitas sotsiaalministeerium, kuna ka
täna tohib streikida ainult selleks, et saavutada tööandjalt järeleandmisi
tööalastes nõudmistes, streikida ei tohi aga poliitilistel põhjustel.
Lisaks on ministeeriumi hinnangul ametiühingute pressiteates esitatud mitmed
meelevaldsed tõlgendused seaduseelnõust, mis eksitavad inimesi. Üheks selliseks
on väide, et eelnõu kehtestab nädalaseks tööajaks kuni 52 tundi.
Tegelikult on tavapärane tööaeg endiselt 40 tundi nädalas ning koos
ületunnitööga on lubatud töötada kokku 48 tundi. Erandjuhtudel, eraldi
kokkuleppe alusel võib töötada kuni 52 tundi. Seda nimetatakse individuaalseks
ületunnitööks, märkis ministeerium.
Kogu ületunnitöö on täiendavalt kõrgema määraga tasustatav. Täna kehtivas
seaduses on lubatud individuaalne ületunnitöö kogumahus 200 tundi aastas. Nüüd
on see võrdselt jagatud kogu aasta peale. Ületunnitööle ei saa kedagi
sundida.
Ametiühingud väidavad veel, et eelnõu kaotab ära lühendatud tööpäeva jõule,
uue aasta, vabariigi aastapäeva ning võidupüha eel, kuid sotsiaalministeeriumi
väitel jääb kõik nii, nagu on praegu. Tööandjal on endiselt kohustus lühendada
pühade eel tööpäeva, sest lepingutes tähendab ühe poole õigus alati teise poole
kohustust.
Sotsiaalministeerium avaldas samas lootust, et konstruktiivne dialoog
ametiühingutega on võimalik. Töölepingu seaduse eelnõuga on võimalik tutvuda
e-õiguses või portaalis www.osale.ee. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
