| Täna rahvusraamatukogus Eesti Energia korraldatud taastuvenergia foorumil ennustas Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni juht Jaan Tepp põlevkivielektrile kadu, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to to krt
Kirjutasin kunagi nanotehnoloogiate teemal bakalaureusetöö. Nii, et väike ülevaade on olemas.
Nano...
viru-nigula
miks olemasolev ei tööta? Juba pool aastat on valmis.
|
|
Ta tõi võrdluse - kui 1930. aastatel oleks öeldud Soomes kummijalatseid tootva vabriku töötajatele, et mõnekümne aasta pärast Nokia kummikuid enam ei tehta ja selle asemel tehakse telefone, poleks keegi uskunud. «Samamoodi võib juhtuda, et põlevkivielekter on lähikümnendeil minevik,» ütles ta. Kuid hetkel on tuuleenergia tulekuga seoses rohkem küsimusi kui vastuseid. Tuuleenergiat ei saa salvestada. Kõik ideed, kuidas tuulest toodetud energia abil vett hüdroelektrijaamade tammide taha pumbata, maa all õhku kokku suruda või tuuleenergia abil veest vesinikku toota, on hetkel vaid ideed. Praegu on Eestis elektritootmise võimsust 1800 megavatti, tuuleparkide ehituse kavandajad võtaksid selle võimsuse kohe üle ning tublisti rohkemgi. Mai alguseks oli Eestis võrku lülitatud tuulikuid 56 megavati võimsuses. Põhivõrku oli liitumispakkumise saanud veel tuulikuid kokku 686 megavatti võimsuses. Seega suudaksid need tuulikud kokku toota pool Eestis maksimaalselt tarbitavast elektrist ning suvekuudel topeltkoguse Eestis vajaminevast. Kuid see pole veel kõik. Lisaks on tuuleparkide taotlusi, mille võrku liitumiseks pole pakkumist tehtud, veel 1900 megavati ulatuses. Suurim kavandatuist on Hiiumaa lähistele viiele madalikule plaanitav avameretuulepark, kuhu peaks kerkima kuni 200 tuulikut, tootmisvõimsusega kuni 1000 megavatti ning seal tuulest kinnipüütud elektrit on kavas kaablite kaudu kanda nii Rootsi kui Eesti võrku. Kuni 2009. aastani käivad piirkonnas tuulepargi keskkonnamõjude ja merepõhja uuringud, pargi ehitus peaks algama aastal 2010, ütles parki arendava firma 4Energia arendusjuht Hannes Agabus. Hiiumaa pargile lisaks on on kavandamisel suur tuulepark ka Peipsi järvele. Nii roosiline tuuleenergia tulevik siiski ei ole. Eesti Energia Põhivõrgu varahaldusjuht Kalle Kilk näitlikustas 2005. aasta jaanuaritormi näitel, kuidas Taanis tuulikud väga kiiresti rivist välja langesid ning võimsus väga järsku ära kukkus. Tema sõnul on Eestis probleemiks asjaolu, et tuulikud kontsentreeruvad ühte kohta. Tuulevaikuse korral on vaja tuulikutelt saadav elekter kiiresti millegagi asendada. Talvised krõbekülmad saabuvad tavaliselt koos tuulevaikusega. Seni Eestis kiiresti käivitatavaid elektrigeneraatoreid ei ole. Kui tuuleenergias peaks tormi või tuulevaikuse tõttu katkestusi tulema, võtab Narva jaamas seadmete taaskäivitamine 12-14 tundi aega. Kilgi sõnul on parim asendusvariant kiiresti käivitatavad gaasigeneraatorid, mis asuksid Eesti piires. Nüüd seab võrk eelduseks, et tuulepargi kõrvale luuakse gaasigeneraatorid, mis suudavad tuulikute tööseisaku ajal elektritootmist jätkata või saab tuulepargi rajaja ette näidata pikaajalise lepingu elektritootjaga, kes tuulevaikuse ajal on valmis kiiresti tuulikute ärajäämise asendama. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel küsis seepeale: «Seega suureneb meie sõltuvus Vene gaasist. Kas me tahame seda?». Põhjamaade energiaturult on võimalik elektrit lisaks osta, teatades ostusoovist kaks tundi ette, ütles Kilk. Hetkel on Eesti Venemaa energiasüsteemi osa ning hädavajadusel saab elektrit sisse tuua Venemaalt. Siin on Kilgi sõnul probleemiks avariid Venemaa võrkudes, mis võivad hakata Eesti elektrivarustatust mõjutama. Kilgi põhisõnum - praeguste Eesti tootmisseadmete juures on võimalik juurde liita tuulikuid 750 megavati võimsuses. Taotlusi on aga hetkel juba ligi neli korda rohkem. Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
