|
Kiili vallas ja Emajõe luhal peaks iga pere omama ka paati, et vihmaperioodil
tööle ja koju jõuda. Loomulikult ajavad sellised sundostud tööjõu hinna kõrgeks.
Mida teha?
Ilmselt aitab koostöövalmidus ehk private-public partnership (PPP).
Väidetavalt algab näiteks Taanis uue Kopehaageni lähedase elurajooni rajamine
metrooliini loomisest, seejärel rajatakse teed, kanalisatsioonid, lasteaiad ja
koolid. Ning alles nüüd sekkuvad aktiivselt PPP raames kinnisvaraarendajad ja
ehitajad.
Eestis käivad asjad vastupidiselt. Linnaplaneerijad ja ühistranspordi
arendajad koolidest rääkimata jõuavad objektile viimasena. Kui eestilik unistus
oma majast ellu viidud, siis avastavad elanikud, et tore oleks kui lapsed jõuaks
lasteaeda ja ise ka tööle.
Nüüd jõuame koostöövalmiduse ja selle tõlgendamise juurde. Väga tihti ja väga
kerge on PPPle külge riputada korruptsiooni kõike hävitavat lipikut. Miks
kinnisvara arendusfirma A sai peale aga Ble ei jätkunud vorstijuppi? Miks
ehitaja M sai krundi aga ehitaja Zle jäid vaid unistused ja lootused? Kuid
loodetavasti on Eesti riik ja omavalitsused varsti piisavalt haldussuutlikud, et
saavad ka koerasabast üle. Pealegi annab kinnisvarakrahhi aeg kõigile
mõtlemisaega ning võimaluse atra seada. Selgelt langeb ka sektoris tegutsejate
arv.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Eestis üle 300
kinnisvaravahendusega tegeleva büroo, millest enamik on loodud kinnisvarabuumi
algusaegadel või ka laineharjal 2003-2005. «Viimase aasta jooksul toimunud
turumuutustele suur osa neist tõenäoliselt vastu ei pea,» nentis Vahter.
«Esimesed koondamised on toimunud.»
Ehitajatega on veelgi lihtsam. Suurte ülelugemiseks aitab ühe käe sõrmedest.
Nüüd jääb veel ühistranspordi asja mõtestada. Kuna iga eestlane Skype’i ei
leiuta, siis ta peab mõtlema ka oma tööjõu hinnale ja kahtlemata aitab
autokulude üle vaatamine hoida tööjõuhinna mõistliku. Seega loodetavasti juhtub
ka midagi positiivset ühistranspordi tasemega. Pole ju mõtet riigieelarve
kokkuhoitud miljardeid paisata ainult volatiilsetele rahaturgudele ja rääkida
seejuures, et oleme ikka mõnusalt euroopalikud.
|
