| Praegu on vaja mõelda, kuidas tekitada positiivset arengut, see aga on väga keeruline, kuna puudub koostöövalmidus, selgitas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse õppetooli juhataja Urmas Varblane ETV saates «Terevisioon». Tema sõnul on puudu koostöövalmidusest nii ettevõtete endi kui ka ettevõtete ja riigi vahel. «Soov partnerit kuulata ja arvestada, siin on meil õppida Soomelt, Iirimaalt, Singapurilt, kus ettevõtted teevad koostööd, et maailmaturul edukad olla, aga meie proovime ükshaaval hakkama saada,» tõdes ta. Eesti majanduse hetkeolukorda hinnates ütles ta, et praegu toimub Eesti majanduses tsükliline areng ning üks tsükkel hakkab lõppema. Küsimus on nüüd selles, milliseks kujuneb uus tsükkel. «Kogu Eesti majanduse juures on praegu tõenäoliselt käes
hetk, kus on ümberstruktureerimise algus, kus on selge, et see, mida varem tehti
ja kus märksõnaks oli odav tööjõud – selle peal me ei saa enam edasi konkureerida,» rõhutas Varblane. Rikastele riikidele järgi ei jõua Eesti Arengufondi esimees Ott Pärna hinnangul ei ole
Eesti majandus halvas seisus, sest Eestil on läinud paremini enamikust sarnases
olukorras olnud riikidest. «Küsimus on, kas me sellise majandusstruktuuriga
jõuame järele Euroopa rikkamatele riikidele. Ja mida antud uuring tõestas – ei jõua,» viitas Pärna äsja valminud uuringule «Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated». Pärna hinnangul võime jõukamate Euroopa riikidega võrreldes jõuda 60-70 protsendi tasemele, ent mitte kaugemale. Tema sõnul on Eesti ekspordisektori tootlikkus umbes kuus korda väiksem kui Taanis. «Me ei tööta kuus korda halvemini kui taanlased, pigem oleme hõivatud sektorites, kus ei ole võimalik inimese kohta loodavat lisaväärtust oluliselt tõsta,» märkis Pärna. Eestis on innovatiivne teenindussektor Võrreldes Eesti ja Jaapani majandust, rõhutas Pärna, et
Jaapani majandusest on vaid 15 protsenti globaalse suunitlusega, aga
just need ettevõtted teenivad riigile rikkust. Tema sõnul ongi küsimus
selles, kust leida Eestis see 15 protsenti – kas see tuleb töötlevast tööstusest, teenindusest või mujalt. «Innovatsiooniindekseid vaadates on Eesti üks väheseid riike, kus teenindussektor on innovatiivsem kui tööstus,» ütles Pärna. Tema sõnul on väga võimalik, et suur osa globaalse suunitlusega äridest tulebki edaspidi Eestis teenindusest. Arengufondi juhi kinnitusel sõltub Eesti tegelik edukus ka sellest, kui palju kasvab peale globaalse vaatega ettevõtjaid, kes loovad ärimudeleid, mis ei piirdu ainult Harjumaaga, vaid on loodud maailmaturgu silmas pidades. Urmas Varblase kinnitusel oleneb Eesti tulevik inimestest, sellest, kui targad nad on. «Kõige algus on teadus ja haridussüsteem ning edukad riigid on sellele tähelepanu pööranud. /.../ Oluline küsimus on see, keda me koolitame ja mida nad oskavad,» rõhutas ta. Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |
