Ainsate ja kordumatute jälgede jada on pikk. Eesti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse jäljeekspert Margo Ritari nimetab teiste seas murdmisriista jälgi, jalatsijälgi, kindajälgi, hambajälgi… Kuid et kindlaks teha eset, mis just selle jälje jättis, peab jäljeeksperdil olema ka võrdlusmaterjal – murdmisriista jälgede puhul murdmisriist, jalatsijälgede puhul jalatsid. «Pole olemas sündmuspaika, kuhu jälgi ei jääks – need tuleb sealt lihtsalt üles leida,» ütleb Ritari. Kuna jäljeeksperdi töö tulemuslikkus sõltub suuresti kuritööpaigas tehtud töö kvaliteedist, on äärmiselt oluline, et seal avastatud jäljed ka korralikult talletataks. Kõrv reedab pikkuse Ritari sõnul liigitatakse jälgi mitmeti: on dünaamilised ehk liikumisel tekkinud jäljed ja on staatilised ehk vajutamisel tekkinud jäljed. Ent on ka kehaosade jäljed – ninaotsa-, huule-, hamba- ja kõrvajäljed. Väidetakse, et kui korrutada jalapöia pikkus seitsmega, saavat inimese kasvu kätte. Kas see jutt vastab tõele? «Teatud järeldused saab teha küll,» ütleb Ritari. «Ent ka kõrvajälje kõrguse ja asendi järgi saab inimese pikkuse välja arvutada.» Nii et olgu kurjategija nii osav ja kaval kui tahes, vaimuna hõljudes ta paha teha siiski teha ei saa. Jälgi jätmata ei lõpe ükski kuritöö, olgu need jäljed siis inimese keha või tema kasutatud asjade tekitatud. Eks rebitud ajalehetükk tänasest Postimehest on ju samuti jälg, samuti kirve küljest kõva löögi tagajärjel ära lennanud metallikild. «Jah, jälgi on kõikjal,» kinnitab Ritari. «Näiteks isegi valmistamise käigus tekivad esemetele jäljed, sealhulgas kilekottidelegi.» Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna juht Ivo Kolk rääkis, et Ritari viis ühes oma jäljeekspertiisis kokku Eestist ja Soomest eri ajal leitud minigripp-kilekotid, milles oli narkootikum. Pärast kilekottide uurimist erifiltritega ilmnes, et need olid piltlikult öeldes ühe ema-isa lapsed ehk pärit samast partiist. See tähendas aga, et asjaga olid seotud ühed ja samad tegelased. Hulk abimaterjale Et jäljeekspertiisi teha, on Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse laboris kasutusel hulk materjale, nagu mikrosil, permadyn, tina, vaha ja erinevad kemikaalid. Neist paljude nimesid pole mõtet mälust ega kooliõpikust otsidagi, sest jäljeeksperdid käivad ajaga kaasas ja püsivad kursis kõige sellega, mis mujal maailmas samas vallas uut on. «Kui võrrelda üheksa aasta tagust jäljeeksperdi tööd praegusega, on see suuresti muutunud tänu juba nimetatud materjalidele, aga ka tänu uue võrdlusmikroskoobi kasutusele võtule,» räägib Ritari. «Nüüd tehakse eksperimentaaljälgi materjalidega, mille olemasolust meil varem aimugi polnud,» selgitab ta. «Vanade veneaegsete mikroskoopide asemel on uued seadmed. Võrdlusmikroskoobiga saab uurida kahte jälge üksteise kõrval või teineteise kohale asetatult kas või 64-kordse suurendusega. Tulemused võib kohe jäädvustada.» Kuid Ritari laboris võib näha ka kipsi, samuti väga paljusid üsna tuttavaid tööriistasid. Ritari sõnutsi liigitatakse jälgi ka süvend- ja pindjälgedeks, millest viimased, tihtipeale nähtamatud, tuleb esmalt nähtavaks teha. Siis aga jäädvustada ja talletada. Ainulaadne mutrivõti Kuidas see töö käib? «Pindjäljest tehakse tõmmis, süvendjäljest kipsjäljend,» kirjeldab Ritari. «Vajadusel kasutatakse kontrastaineid. Kui jälg on sündmuskohal korralikult talletatud ja jäljeekspertiisi toimetatud, hakkab ekspert otsima üld- ja eritunnuseid.» Ritari räägib metsnikust, kes avastas palkide varguse ja leidis suure veoki rehvijäljed. Metsnik tegi jälgedest pildi ja teatas politseisse. Enne kui politseinikud kohale jõudsid, hakkas sadama ja vihm pühkis jäljed minema. Ainus tõend oli nüüd metsniku pilt, tänu sellele jõuti ka kahtlusaluseni. Ritari näitab erinevaid mutrivõtmeid ja lukusüdamikke, mis ta ühe sarivarga käekirja tuvastamiseks ja tolle murdmisriista kindlakstegemiseks lahti murdis. «Ostsin poest hulga erinevaid mutrivõtmeid ja lukusüdamikke. Ühe ja sama tellitava mutrivõtmega murdsin pooleks 20 lukusüdamikku. Pärast murtud lukkudele tekkinud jälgede uurimist ja nende jäädvustamist fotodele suutsin ka kohtusaalis viibijatele jälgede tekkemehhanismi selgeks teha. Lõpuks süüdistatav tunnistaski oma tegusid.» Millist lukku soovitaks Ritari aga inimestel oma koduuksele panna? «Vargakindlamad on tuntumate lukufirmade turvalukud,» tõdeb Ritari. «Parem maksta rohkem kui turvalisuse arvel koonerdada.» Kas teate? Universaalsed torutangid ja tellitava mutrivõtme leiutas Rootsi montöör Johan Petter Johannson aastal 1892. Johannson ei leiutanud neid riistu murdvargale, vaid enda tarbeks – et mitte iga päev kaasas kanda suurt hulka võtmeid. Tänapäeval toodetakse aastas ca 100 miljonit tellitavat mutrivõtit. Eesti kohtueksperdid ei jää oskustelt välismaistele alla
> Loe edasi |
