MRP Ärigrupp OÜ juht Valter Malm kinnitas, et plaanis on ehitada
krundile kaks uut kiviehitist (fibo plokk), välisviimistluses kasutatakse
plekki, kirjutab Valgamaalane.
Ta nimetas esimese uuendusena taara vastuvõtupunkti Maxima ja
Säästumarketi vahel.
«Nõuded on küllaltki karmid, antud olid üleminekuajad,» rääkis
Malm. «Nüüdseks on lood sealmaal, et ehitame taara vastuvõtupunkti Tomra Baltic
ASile, kellel teiste hulgas koostööleping Rimi ketiga. Esialgu planeerisime küll
üht automaati, kuid see võib lahjaks jääda – eeldame, et mahud võivad olla päris
suured. Kaks aitavad ära hoida järjekordi.»
Ühe masina panek läheb maksma keskeltläbi miljon krooni. Et
investeering pole väike, eelnes «kompamine» ehk vastav turu-uuring.
Kõnealused taaraautomaadid on analoogsed sellele, mis asub Valga
Selveri juures. Vastu võetakse taara, mis on varustatud
pandipakendimärgistusega. Samas luuakse kliendile täiendavalt võimalus käsi
pesta. Malmi sõnul pole kraanikauss nõutud mingite reeglite järgi, pigem
rõhutakse mugavusele.
Kuna taarapunkt (kogupind 156 m²) ei vajanud kogu ruumi, oli välja
pakkuda veel 60 m² pinda.
«Otsisime ja leidsime üürniku, kellele meie pakutu sobis. See on
CD100 Muusikapood, Eesti suurimaid ja juhtivaid CDde ja DVDde müüjaid ning
paljude tootjate ainuesindaja,» jagas Malm selgitusi.
Mainitud tööd peaksid valmis olema 31. märtsiks. Töötegijatena
nimetas ta aja jooksul turuobjektidel välja kujunenud kolmikut ehk osaühinguid
Valrek Ehitus, RST Valga ja Jäva.
«Siis muutub viisakamaks ka Säästumarketi tagune osa. Seal on
praegu merekonteiner, kus kauplus hoiab kaubaaluseid ja taarakaste. Neil on
taarafirmaga kokkulepe, et saavad oma nurga,» kõneles Malm.
Ka Säästumarketi ja nn sinise halli vaheline ala ehitatakse kinni.
Turujuhi jutu järgi on projekt kinnitatud ja vajalikud load olemas. «Sinna on
tegelikult raske ehitada. Hooned peab omavahel nii siduma, et vesi ära läheks.
Pinnad on kalde peal, jälgida tuleb tuletõrje-eeskirju,» jätkas ta. Sealgi on
ametis eelnimetatud kolmik, kes peab töö lõpetama 31. maiks.
Juunis avab seal 345 m² uksed Sisustuskaubamaja (AS Evelekt),
mille valikus on nii mööblit kui muud sisustamiseks vajaminevat – katted,
padjad, nipsasjad.
Üsna palju peavalu põhjustavad jalgsikäijaile kaubaautod. Malmi
väitel toimib turuala liikluseeskirja järgi õuealana ja see tagab õigused
mõlemale poolele, nii liiklejale kui jalakäijale. Vastavalt seadustele
toimitakse nii praegu ja edaspidi. Kuid tulevikus peaks kaubaautode arv
vähenema. Eelkõige Säästumarketi ja Maxima logistilise süsteemi muutmise
tõttu.
Rääkides parkimisteemal, mainis turujuht võimalikku
kahetasandilist autoparklat, kuid see tähendaks, et parkimine läheks
tasuliseks.
Küsimusele, mis saab Säästumarketi ja sinise halli vahel laudadel
kaubitsejatest, vastas Malm, et turg müügilauakohtade arvu vähendamist ei
kavanda. Nagu praegu, jääb kohti ka edaspidi 102.
Nimelt vabastatakse pargiga piirnev aiaäärne vanadest kasutult
seisvatest plekkputkadest. Võimalik, et juba sel nädalal on vajalik tehnika
nende äraviimiseks kohal. Selles reas jäävad alles vaid kuus puitkioskit, kus
kaubeldakse nii lillede kui tööstuskaubaga. Samas reas seab end sisse ka Kanepi
Aiand, kelle senine asukoht oli Maxima ja Säästumarketi vahel.
Malmi kinnitusel muutub lahedamaks ka turul liiklemine, sest ühe
sissesõidu asemel hakkab olema kaks – edaspidi on võimalik kauplejatel kasutada
ka Pargi tänava lõpus olevat väravat.
Investeeritavat summat konkreetselt Malm avaldada ei soovinud,
kuid väitis, et võrreldes varasema ajaga on ehitamine Valgaski oluliselt
kallinenud. Arvutuste järgi oleks sama summa eest seitse–kaheksa aastat tagasi
võinud Säästumarketi ja Maxima otsast lõpuni püsti panna, väitis ta.
Küsimusele, kas uuendused toovad kaasa ka kohamaksu tõusu
müüjatele, vastas turujuht eitavalt. Edaspidigi tuleb ühe koha eest välja käia
40 ja kahe eest 60 krooni.
Et kohtade arv omaaegse 200–250 asemel on poole väiksemaks jäänud,
pole Malmi sõnul mitte turu, vaid seadusandluse teene. Aastaid tagasi müüdi
kõike kõrvuti ja vaheldumisi, lihamajas jooksid väidetavalt rotid sisse-välja,
mingeid eriotstarbelisi ruume polnud.
Kui siiani on kevadsuvi olnud aeg, mil kõik kohad hõivatud, siis
tänavu see nii enam pole. Nii mõnigi taime- ja istikumüüja tunnistas talle
mullu, et lõpetab taimekasvatusega tegelemise. Ala ei tasu end enam
ära.
