|
Päästeameti töötajad inspekteerisid hiljuti Eesti koole ja valisid välja
kõige tuleohtlikumad koolid, mis asuvad peamiselt maapiirkondades, nende hulgas
ka Porkuni kool, Tudu põhikool ja Vihula algkool, kirjutab Virumaa
Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | mikk
kuhu siis jäi vinni pajusti gümnaasium? nendel kõik korras kui vajalikud väljapääsud avatakse ainult...
|
|
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna
juhataja Kaur Kajaki sõnul jääb koolide ohutuks muutmine suures osas raha taha.
Kui kohalik omavalitsus otsustab ühte kooli remontida, siis teeb ta seda
katusest turvasüsteemideni, kuid nendesse koolidesse, mis ei ole
remondijärjekorras, ohutusalast investeeringut ei tehta. «Levinud on arvamus, et
kui kannatas seni, kannatab kolm aastat veel,» ütles ta.
Hoonete olukord
Päästeamet on olnud mõistev ning suuri trahve ja koolide sulgemist pole
praktiseeritud, kuid olukorra tõsidust ei alahinnata. «Tegu on olukorraga,
milles on kaalukausil majanduslik efektiivsus ja ohusituatsioonis lapsed,»
rõhutas Kajak.
Porkuni kooli direktori Tiit Leemetsa sõnul korraldati just eelmisel nädalal
tuletõrjeõppus. Samuti tehti seda sügisel. «Õpilaskodus on meil ka
signalisatsioon olemas,» selgitas ta.
Paljud koolid said süsteemide paigaldamiseks ajapikendust 2010. aastani, kuid
Porkuni koolile ei antud, sest seal õpivad väga raske puudega õpilased,
sealhulgas pimekurdid ning vaimu- ja kõnepuudega õpilased. Koolis õpib 86 last.
Praegu ongi kool probleemi ees, kust võtta vajalik
200 000 krooni. «Ja mõne aasta pärast on see just kui äravisatud raha,» ütles
Leemets, viidates sellele, et Porkuni kool lahkub paari aasta pärast
erivajadustega laste jaoks sobimatust mõisast spetsiaalselt nende tarvis
ehitatavasse õppehoonesse.
Vihula lasteaia-algkooli juhataja Kai Tingas ütles Eesti Päevalehele, et
koolile on tehtud ettekirjutus tulekahju alarmsüsteemi puudumise kohta. «See on
meil juba aastaid probleemiks olnud ning suure tõenäosusega me seda ka ei saa,
sest vallal pole selleks raha,» lausus Tingas.
Ka vallavanem Priit Pramann on päästeteenistuse hinnanguga päri. «Tegu on
puumajaga, kus on ahiküte,» nimetas ta riskifaktoreid. Tema sõnul probleemiga
jõudumööda tegeletakse ja vaatluse alla tuleb võtta valla kõik lasteasutused.
«Oleme Falckiga suhelnud tuletõrjeandurite teemal, kuid need annavad märku alles
siis, kui n-ö jama käes,» ütles ta. Vallavanema arvates tuleks tegeleda
probleemi ennetamisega ja remontida kogu hoone ja elektrisüsteemid.
Rahapuudus
Päästeteenistuse inspektsiooni käigus jälgitakse peamiselt kaht asja. Esiteks
seda, milline on olukord organisatoorse poole pealt ehk kuidas ollakse võimaliku
ohu korral valmis lapsi evakueerima. «Seda osa ei tohi kunagi alahinnata,»
rõhutas Kaur Kajak.
Teisalt jälgitakse kooli varustatust tehniliste abivahenditega. «Kuid
tehnilised abivahendid nõuavad majanduslikku väljaminekut,» lisas ta. Kõige
hädavajalikuma tuleohutussüsteemi paigaldamine ühte põhikooli maksaks keskmiselt
100 000 krooni, milleks maavaldadel sageli raha pole.
Kajaku hinnangul on olukord aasta - aastalt siiski paremaks muutunud ja riik
on üsna palju panustanud koolide ohutumaks muutmisesse.
Selline nn ohtlike koolide nimekiri koostati esimest korda. «Väga paljud
eraettevõtjad on soovinud oma panust koolide ohutumaks muutmisesse anda ja
seetõttu tõime igast regioonist välja kõige ohtlikumas olukorras olevad koolid,»
selgitas Kajak. |
