Pihlakud on suutnud antiiksetest, moodsatest ja nende vahele jäävatest esemetest kokku panna meeldiva terviku. Näiteks seisavad elutoas sõbralikult külg külje kõrval 1930ndate kapp, ultramoodne hõbehall telekalaud ja igale eestlasele igituttavad tumerohelised diivanid. Ka maja ise pärineb kahest ajast. 1998. aastal said Pihlakud päranduseks Nõukogude ajast tuntud Simo tüüpi kokkupandava suvila, millest 2001. aastal jäid ümberehituse käigus alles vaid vundament ja korstnad. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | liina
väga õige lähenemine ja muide, urmas on super-hea mööblimeister!!!!
mina
Urmasel ja Piretil on tõesti väga hubane ja stiilne kodu!!
Jõudu ja jaksu teile ka edaspidiseks ja ...
|
|
«Ruumide paigutust see muidugi mõjutas, aga hinna ja tulemuse suhet arvestades otsustasime vanad korstnad püsti jätta,» meenutab Urmas. Sestap pidi sisearhitekt päris palju pead murdma, kuidas eluruumid ümber kahe korstnajala mahutada. Pihlakute üks suur soov oli avatud elutuba läbi kahe korruse, ja selle nad ka said. 200 krooni asemel 19 Kodu kujundades lähtus pererahvas sellest, et oleks huvitav ja samas mitte väga kallis. Näiteks kõik elutoa tapeedid leidsid Pihlakud lõpumüükidelt, makstes tänu sellele rulli eest 200 krooni asemel 19. Sellise kombineerimise tulemusena on toa seinas kaks eri katet – sinakasroheline ja õrna mustriga bee˛ikas. Kahe korruse vahel trepi juures hakkab silma aga hoopis oran˛ koos väikese poordiga. Osa mööblist jm esemetest pärineb Pireti vanaema talust Viljandimaal. Näiteks on ühel pool ahju koha leidnud suur leivalabidas ja teisel pool terve hulk vanadusest mõnusalt räsitud puidust viljakappasid. Urmase sõnul tahtis ta, et ahi poleks päris tavaline, vaid mingi väikese kiiksuga – seetõttu sai lisaks tavalisele küttekoldele lisatud leivaahi. Piret pole veel jõudnud esiemade kombel ise leiva küpsetamiseni, aga plaanis see tal on. Ka suur osa mööblist Pihlakute kodus on taaskasutuses, mitu antiigihõngulist kappi saadi näiteks Pireti tuttavatelt. «Oleme mööblit ainult puhastanud ja vahatanud, korralikku restaureerimist pole veel ette võtnud,» nendib perenaine. Lisaks avarale elutoale on esimesel korrusel köök, WC ja sauna eesruum – viimane tekkis majja tänu vanadele korstnajalgadele. «Võib ju mõelda, et mis mõttetu tuba siin sauna ees, aga meil on ta kasutuses külalistetoana,» räägib Urmas. Panipaikadeks sobivad hästi vana kirst ja 1920ndatest pärinev suur riidekapp. Laps katuse alla Ka teisel korrusel saavad kokku mitmed eri stiilid. Pere vanemale pojale, viieaastasele Gregorile on katusekambris sisse seatud magamisnurk koos mängumaaga. «Kaldlaega ruumist saab edukalt lastetoa teha – lapse elu kulgeb ju peamiselt põrandal,» räägib Urmas. Teine poeg, üheksakuune Rasmus, magab veel ema-isa toas, mis asub samuti teisel korrusel. Kõrval olev teine vannituba on katuseaknaga, mida Urmas nimetab väärt investeeringuks – päevasel ajal tualetti minnes pole vaja tuld põlema pannagi, õhtul aga saab vannis lesides Suurt Vankrit ja Linnuteed imetleda. Üks keerulisemaid ülesandeid oli magamistuppa tapeedi valimine. Nimelt ei saanud pererahvas siin odavuse ja eklektika põhimõtet rakendada, sest eelmisest elamisest kaasa toodud suur rohekas abieluvoodi esitas oma nõudmised. Nii on ka riisipaberilambid laes rohekad ning ülejäänud ruumiga harmoneerub hästi toalillenurgake. «Algul pani Urmas nurka voki, et oleks hea vahel ratast keerutada, aga kuna mulle on nii palju toalilli kingitud, hakkasin neid sinna ümber koguma,» räägib Piret. Vaipu Pihlakute elamises pole, sest need koguvad tolmu ja on nende meelest ka muidu ebapraktilised. Üldse on pere võtnud maja sisustamist äärmiselt elutervelt ja stressivabalt – mida odavam, seda parem, ja mida mugavam, seda toredam. Oma elufilosoofiat soovitavad nad teistelegi. «Ei saa ikka nii kodu teha, et kui laps tõmbab kuskile kriidiga joone, siis ei saa selle mure pärast kaks ööd magada,» nendib Urmas. |
