Tallinna linnavalitsusel tekkis juba eelmise aasta suvel mõte rajada linna elamumessiala, kuhu saaks tulevastele ehitajatele ja arendajatele põnevate ideede pakkumiseks püstitada uudse lahendusega elamuid. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | KOPLI ELANIK
Igati tore,et Koplisse ka midagimilusat looma hakatakse kuid jällegi kerkib küsimus:kuhu saadetakse ...
|
|
Elamumessi idee said linnajuhid Soomest, Taanist ja veel mõnest Euroopa riigist, kus niisugused projektid töötavad juba aastaid edukalt. Eesti esimene elamumess toimub praeguste plaanide järgi 2009. aasta juulis Pärnus Papiniidu piirkonnas.Krundi saab parim idee MTÜ Eesti Elamumessid kommunikatsiooninõuniku Ave Reinsoni sõnul käib tööde jaotus nii, et Pärnu linnavalitsus teeb maa-ala detailplaneeringu, tellib vee- ja teedeprojekti, rajab kommunikatsioonid ning korraldab ehitusjärelevalve. Krundid jagab parimate arhitektuuriliste ja ehituslike ideede alusel sõltumatu töörühm. MTÜ Eesti Elamumessid võtab enda kanda kogu turundustegevuse, teavitamise ja messi korraldamise. Pärast hoonete valmimist saavad kõik huvilised teatud aja jooksul tutvuda elamumessi väljapanekutega, et ammutada sealt huvitavaid mõtteid. Seejärel müüvad arendajad korterid juba ostjatele. Reinsoni sõnul haaras Pärnu linnavalitsus mullu suvel elamumessi ideest kohe kinni ja vastava maa-ala detailplaneering juba valmib. Papiniidu looduslikult kaunis krunt Pärnu jõe ääres aga lausa meelitab Reinsoni sõnul arendajaid huvitavaid ehitusideid välja pakkuma. Nagunii vaja korda teha «Kasumit me ei taotle,» ütles Reinson. «Kogu elamumessi korraldamisest saadav raha läheb arhitektuuri- ja ehitusalaste õppeasutuste ning nende õppurite toetamiseks.» Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul jäi linnavalitsusel sobiva elamumessiala otsingutel pilk pidama Koplis asuvale Sirbi, Vasara ja Kopliranna tänava vahelisele vähehoonestatud alale. «Niisuguse valiku tegime kahest seisukohast lähtuvalt,» ütles Aas. «Esiteks on seal praegu koostamisel detailplaneering ja teiseks on see kant nagunii vaja korda teha.» Abilinnapea sõnul oleks ideaalne, kui Tallinna elamumessiala umbes kahe hektari suuruse maa-ala detailplaneering valmiks veel tänavu. Siis oleks järgmisel aastal võimalik korraldada ideekonkurss ja hakata jagama krunte. Kokku kerkiks alale umbes kümme neljakorruselist kortermaja ja mõned eramud. Suur raha pole eesmärk Esimene asi on aga abilinnapea sõnul see, et linn saaks kätte piirkonnas asuva reformimata riigimaa. Selleks peab linnavolikogu tegema valitsusele vastava taotluse. Aasa sõnul on projekti käivitamiseks kõige tähtsam, et kogu maa-alal oleks ainult üks peremees. «Seetõttu reformimata riigimaa linnale üleminek on üks elamumessi olulisemaid eeldusi,» kinnitas abilinnapea. «Tegemist on tervikliku avatud alaga, kuhu oleme peale elamute kavandanud lasteaia, asumi huvikeskuse ja korraliku haljastuse,» kinnitas Aas. Linn seab tulevastele kruntidele hoonestusõiguse, mille eest peavad arendajad tasuma. Ka Tallinn ei ole seadnud eesmärgiks selle projektiga suurt raha teenida. Samuti ei tohiks ka arendajad ülisuurt kasumit loota, sest põhieesmärk on ikkagi pakkuda elamumessil võimalikult uudseid ehituslahendusi, mis ei kujune tõenäoliselt eriti odavaks. Aasa sõnul võib kõne alla tulla ka niisugune variant, et Tallinn pakub elamumessi majade ehitamise õiguse mitmele riigile, kes valivad messil osalemiseks oma parimad ehitusfirmad. Niisugust lahendust on kasutanud näiteks Soome. «Kas Tallinna elamumessi hakkab korraldama uus loodav sihtasutus, mõni linnaamet või teeme hoopis koostööd mittetulundusühinguga Eesti Elamumessid, seda ei ole me praegu veel otsustanud,» kinnitas Aas. --------------------------------------- Tallinnas aastal 2010 Meelis Niin, MTÜ Eesti Elamumessid tegevjuht: Eesti Elamumessid korraldavad esimese messi 2009. aastal Pärnus ja Pärnu linnavalitsus toetab projekti väga tõsiselt. Oleme juba läbirääkimisi pidanud ka teiste omavalitsustega, huvi on üles näidanud Rae vald, aga ka pealinn. Tallinna linnavalitsusega oleme rääkinud messi korraldamisest aastal 2010. Pärast Pärnus toimuvat messi on Tallinna messi edukus igal juhul garanteeritud, selleks ajaks on eestlased esimese oma elamumessi juba kindlasti omaks võtnud. Soome kogemus on näidanud, et kohalikud omavalitsused püüdlevad võidu elamumessi asupaigaks, sest mess annab neile juurde uusi elanikke, loob töökohti ja muudab messilinna või -asula riigi külastatavaimaks paigaks. Seda nii messiaastal kui ka hiljem, sest messi käigus valminud kodusid, mis on enamasti ka arhitektuurilised pärlid, käiakse eemalt vaatamas ka hiljem, kui elanikud juba sees elavad. Soome elamumesside puhul ongi kujunenud reegliks, et messikrundid müüakse enne messi parima projekti pakkujale ja määrav pole mitte pakutud hind, vaid teostus. See garanteerib, et kerkib arhitektuur, mis on kõigile eeskujuks ja mida võib uhkusega sadadele tuhandetele inimestele näidata. |
