Sinine kaart avaks võõrtööjõule vananeva Euroopa uksed
24.10.2007 00:01
Evelyn Kaldoja, Postimees
Triin Oppi, Postimees
Täiendatud Reutersi videoga kell 13.28!
Kuigi euroliidu nn uusliikmetele, sealhulgas Eestile
kehtivad ikka veel piirangud töö saamisel, soovib eurokomisjon peibutada kõrgelt
kvalifitseeritud töötajaid näiteks Aasiast.
|
| |
|
 |
See last aitav Bangladeshi arst võiks sinise kaardiga suunduda Euroopa Liitu tööle.
Foto: AP/ SCANPIX |
|
|
Euroliidu lipu järgi sinise kaardi nime kandev süsteem, mis lihtsustab spetsialistide ühendusse sisenemist, sarnaneb USA rohelise kaardiga. Selle kaardi taotleja peab esitama tunnustatud kõrgkooli diplomi, tõendi kolmeaastase erialase töökogemuse kohta ja oskama keelt, et kaks aastat ühes ELi riigis töötada ja siis olla vaba, et soovi korral mõnda teise liikmesmaasse suunduda.
Eurokomisjoni presidendi Jose Manuel Barroso ja siseasjade voliniku Franco Frattini hinnangul võivad ELi nn uusliikmed, kellele praegu on osaliselt tööturg suletud, sinisest kaardist siiski kasu lõigata. Nimelt peaks näiteks ELis karjääri teha sooviv indialane tõestama, et teda ootab töökoht, mida ükski ühenduse kodanik ei soovi täita – ehk ka mitte eestlane.
Masinaehitajaid pole Barroso ja Frattini põhjendasid eile sinise kaardi vajalikkust tõsiasjaga, et ELis napib häid töökäsi. «Euroopa demograafia töötab tema enda vastu,» tõdes eurokomisjoni president Strasbourgis. Hinnanguliselt vajab EL järgmise 20 aasta jooksul 20 miljonit erioskustega sisserändajat. Kõige rohkem vajatakse töötajaid juurde masinaehituses ja IT-valdkonnas. Töökäte puudus tipneb praeguse seisuga 2050. aastal, kui pensionile suundub 25 miljonit eurooplast ning ühe kolmandiku Euroopa elanikkonnast moodustavad üle 65-aastased.
Samas suunduvad spetsialistid praegu enamjaolt leiba teenima USAsse, Kanadasse ja Austraaliasse. Sisevolinik Frattini tõi näiteks, et kui Euroopas moodustavad sisserändajatest oskustöölised praegu 0,9 protsenti, siis Austraalias on see näitaja 9,9 protsenti. Euroopa ajast maas Eurokomisjon on aastaid üritanud ELi sisserändepoliitikas ühtseid reegleid paika panna haritud tööjõu meelitamiseks, kuid seni on see soiku jäänud, sest paljudele riikidele on see sisepoliitiliselt tundlik küsimus. Rahvas pelgab, et sisserändajad võtavad töökohad ära, samal ajal kui ettevõtted räägivad tööjõupuudusest.
Lisaks heidavad arengumaad ELile ette, et see tahab soodustada ajude äravoolu nagu rohelise kaardi süsteem USAs. Eurokomisjon püüab seda takistada ühenduses töötamist ajaliselt piirates, samas kui pärast mõneaastast eemalolekut võiks töötaja kergelt naasta. Odava tööjõu pealetungi kartvaid riike peaks rahustama nõue, et võõrtöölisele tuleks maksta kolmekordset miinimumpalka, ELi ülikooli diplomiga sisserändajale aga kahekordset. Kui palju töölisi vastu võtta, jääks edaspidigi iga riigi otsustada. Sinise kaardi jõustumiseks peaksid selle heaks kiitma kõik liikmesriigid.
|
