| Meeleavaldusel nõuti streigi lõppu, et inimesed saaksid jälle probleemideta tööl käia, mis on võrdlemisi haruldane nõudmine riigis, kus ametiühingutel on suur jõud ja õigust töö seisma jätta kasutatakse oma nõudmiste läbisurumiseks vägagi sageli üleüldisel heakskiidul, vahendas Reuters. «Ma arvan, et streikijad peavad laskma inimestel tööle minna. See on väga isekas suhtumine, kui kogu ülejäänud elanikkond blokeeritakse,» nentitakse aga seekord protestijate ridades. Prantsuse transporditöötajate järjekordne tööseisak algas peaaegu nädal tagasi, et sundida president Nicolas Sarkozyd loobuma reformiplaanist, mis jätaks ligi pool miljonit privilegeeritud riigitöölist ilma aastakümneid kehtinud eripensionisüsteemist. Kahe poole vaidluse vahele on lõksu jäänud tavalised inimesed, kellest paljud toetavad riigipead, kuna vähestele võimaldatavaid eripensione peetakse ebaõiglaseks ja kulukaks olukorras, kus Prantsusmaa seisab niigi silmitsi tõsiste majandusmuredega. «Nõrk vähemus tekitab probleeme meile – suurele enamusele,» kurtis üks eilne meeleavaldaja. «Me tahame vaid tööle minna ilma probleemideta ja maksta oma makse. Me ei taha maksta privileegide eest neile, kes annavad väiksema panuse kui meie,» tõdes ta. Minevikus on transpordistreike toetanud ka teised töölised, kuid viimased arvamusuuringud näitavad, et seekord pooldab streikijate nõudmisi vaid kolmandik pariislastest. Transporditöötajate tööseisak jätkub ka täna, ehkki riiklik raudteekompanii SNCF kinnitas, et eelmise nädalaga võrreldes on olukord paranenud, vahendas AFP. Pariisi metroos sõidab samas praegu vaid viiendik rongidest ning ka bussiliiklus on kahanenud 40 protsendile tavapärasest. Suurem osa streigi taga olevatest ametiühingutest lubab siiski osaleda kolmapäeval toimuval ümarlaual võimuesindajate ja tööandjatega. Varem olukord ühistranspordis tõenäoliselt ei normaliseeru. Homme kavatsevad aga oma eraldiseisvat streiki alustada ka Prantsuse õpetajad ja meditsiinitöötajad. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
