Ülikooliseaduses on kirjas, et ülikool tohib õppemaksu kahe õppeaasta vahel tõsta maksimaalselt 10 protsenti, kuid Tallinna Ülikool (TLÜ) otsustas 8. oktoobril tõsta õppemaksu uutele bakalaureusetaseme üliõpilastele keskmiselt 15 protsenti ning magistrantidele kümme protsenti. Suurim, 21-protsendiline tõus ootab ees järgmisel sügisel TLÜs loodusteadusi tudeerima asuda kavatsevaid noori.EÜLi juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul tekkis neil TLÜ otsuse seaduslikkuse suhtes kahtlus. «EÜL on selleks tellinud eraldi õigusarvamuse meie õiguspartneri käest, et saada teada, kas see on seaduslik või ei, ja õigusarvamus näitab, et meie väide – üle 10 protsendi õppemaksu isegi sisseastujatele tõsta ei saa –, on õige,» ütles Veldre. EÜL on õigusarvamuse saatnud kõigile oma liikmesüliõpilaskondadele. Erinev kohtlemine TLÜ akadeemiline prorektor Heli Mattisen väitis, et õppemaksu tõus kehtib juba sõlmitud lepingute kohta, mitte õppemaksu kui sellise kohta. «Juba õppivatelt üliõpilastel ton võimalik nõuda mitte rohkem kui kümme protsenti enam,» kinnitas ta. Mattisen ei leidnud, et seaduse sellise tõlgendamisega oleks rikutud võrdsuse printsiipi. «Mis asi üldse on võrdsus ja võrdsuse printsiip? See on väga segane mõiste,» lausus TLÜ akadeemiline prorektor. Mattiseni hinnangul on tudengid olukorras, kus ühed oma õpingute eest maksavad ja teised mitte, niikuinii ebavõrdselt koheldud. «Siin õpib ka neid, kes on astunud sisse kaheksa aastat tagasi, olnud vahepeal lapsepuhkusel ja kelle õppemaks on 7000 krooni, ja me ei saa ka seda tõsta rohkem kui kümme protsenti,» märkis ta. Veldre ütles, et sellised venima jäävad õpingud on siiski erand. Ta möönis, et õppemaksusüsteem on ebavõrdne, aga siiski ei tohiks olla nii, et ühed maksavad samal erialal sama õpetust saades rohkem kui teised. Eesti Maaülikooli rektori kohusetäitja ja õppeprorektor Hardi Tullus ütles, et nad hakkavad õppemaksu tõstmist arutama detsembris. Ta lisas, et maaülikool on samuti aru saanud, et üle kümne protsendi rohkem ei tohi õppemaksu nõuda juba õppivatelt tudengitelt. «Oleme seda kunagi uurinud, aga minu meelest on küll nii, et uute kohta see ei kehti,» lisas Tullus. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul otsustab nõukogu õppemaksude tõstmise novembri jooksul, täpseid arve ei osanud ta veel öelda. TTÜ suurim tõstja Ka TTÜ tõstab uute tudengite õppetasu rohkem, 15–20 protsenti, vanade olijate õppemaksu aga mitte üle kümne. «Ülikooliseadus ei võimalda rohkem kui 10 protsenti tõsta ja see kehtib nendele, kes juba õpivad. Oleme seda nii tõlgendanud,» kinnitas Kübarsepp. Õppeprorektor möönis, et uued ja vanad olijad pannakse sellega ebavõrdsesse seisu, kuid siis võib ebavõrdseks pidada ka olukorda, et viie aasta eest oli samal erialal õppemaks väiksem kui nüüd. «Võimalused õppemaksu tasuda ju paranevad. Saab rohkem laenu ja palgad on suuremad,» lisas Kübarsepp. EÜLi juht Veldre sõnas, et kuna õigusarvamus väidab, et sisseastujatelt teistest suuremat õppemaksu nõuda on ebaseaduslik, siis ei anna seda mingite muude argumentidega õigustada. Tartu Ülikooli (TÜ) õppeprorektor Birute Klaas ütles, et nemad otsustavad õppemaksude tõstmise samuti novembri lõpuks ning üle seaduses ette nähtud maksimummäära ei hakka see kellelgi olema. «Mingit sellist kokkulepet küll ülikoolis pole, et tõstame esmakursuslastel õppemaksud lakke,» kinnitas Klaas. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher tõdes, et kõnealune säte ülikooliseaduses on mõneti segane. «Praeguse seaduse kohaselt tuleks pigem kalduda tõlgendama seadust nn nõrgema poole ehk üliõpilase kasuks,» kinnitas Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik. Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sille Uusna märkis, et kui õppeasutusel pole mõjuvat põhjust sisseastujate õppeteenustasu ebavõrdselt suureks tõsta võrreldes juba õppivate üliõpilastega, on selline teguviis vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Ta lisas, et esmakursuslaste õpingukulud ei saa olulisel määral erineda näiteks eelmisel aastal ülikooli astunute kuludest. Tudengid kurdavad «Minu arust on see (õppeteenustasu tõstmine – toim) täiesti ebaõiglane,» leidis Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia teise kursuse tudeng Airiin Laaneväli, kes ise õpib tasuta kohal. Ta selgitas, et paljud kõrgkooli astujad on pärit maapiirkondadest ja nende vanemad ei teeni nii palju, et õppemaksu tasuda. «Pole õige, et peab alustama oma elu laenuga,» tõdes Laaneväli ja lisas, et esimesel aastal on tudengil tööl käia raskem kui järgnevatel aastatel. «Me mõlemad oleme käinud tööl, see on hullumaja,» lisas tema kursusekaaslane Sirle Trestip, kellel õnnestus tasuliselt kohalt tasuta kohale liikuda. Trestipi hinnangul teeb pankade ja ülikoolide surve veelgi ebaõiglasemaks see, et ülikooli lõpetades peab enamasti niikuinii eluasemelaenu võtma. Neiude meelest võiks olukorra lahendada õppetoetuste tõstmine või tudengipalk. Õppeteenustasu tõstmisesse suhtus skeptiliselt ka Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Edit Kubinyi. «Ma arvan, et see oleks üpris ebaaus nende suhtes, kes alles liituvad süsteemiga. Kõrgkoolid peletavad sellega üliõpilasi eemale, kuigi peaksid just meelitama. Kõikidel pole võib-olla raha maksta kõrget õppemaksu,» leidis järgmisel aastal ülikooli astuda lootev neiu. TLÜ üliõpilaskonna juhatuse esimees Joonas Pärenson ütles, et nad asuvad rektoraadiga läbirääkimistele. «Kui vaadata võrdse kohtlemise printsiibi järgi, siis on olukord ebaõiglane, aga tegelikult ei ole see ainus koht kõrghariduses, kus on ebavõrdsus,» leidis ta. Pärenson lisas, et teoreetiliselt on üliõpilasel võimalik TLÜ kohtusse kaevata, kuid alustuseks eelistavad nad rahumeelsemaid meetodeid. Seadusesäte Ülikooliseadus § 133. Õppekulude hüvitamine • (1) Ülikoolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras üliõpilaselt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ning riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilaselt, kes on üle viidud osakoormusega õppesse. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab ülikooli nõukogu igaks õppeaastaks. Ülikooli nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel. ------------------------------------------------------------------ Arvamus Peeter Kreitzberg, riigikogu kultuurikomisjoni esimees (SDE): Arvan ka, et see kümme protsenti peaks kõigile kehtima ja ma isegi ei vaataks asja nii palju juriidiliselt kui natuke sotsiaalsemalt. Üle kümne protsendi küll ei oleks [õppeteenustasu] ilus tõsta. Õigupoolest on see õppemaks Eestis üks valus teema. Sellist riiki on raske leida, kus õppimine on nii palju noorte enda rahakoti ja meeletu pingutuse peale pandud, et nad peavad õppimise kõrvalt tööd tegema – 60 protsenti Eesti tudengitest töötab. Selles mõttes saan muidugi aru, et ülikoolid tahavad endale suurepäraseid õppejõude, aga üks Eesti ülikoolide eripära on see, et nad ei ole mõeldud tudengitele. Tudengite hakkamasaamine pole nende (ülikoolide – toim) probleem olnud. Deklaratsiooni, et kool ei ole sotsiaalasutus, on üks väga tuntud inimene lendu lasknud. Usun, et teist sellist maad Euroopas ei leia, kus ülikoolid on tudengite probleemidest ennast nii tugevasti lahti sidunud. Arvan, et see on ikka meie üldine vähene hoolimine üksteisest, individualismi tohutu juurdumine. Kahtlemata tõukab sellele liberaalne eelarvepoliitika. Kui õppemaksu tõstmine pole seadusega kooskõlas, siis on igal juhul võimalik ette võtta kohtuskäik. On muidugi paha, kui eelarve tuleb ümber teha, aga ka riik teeb eelarvet ümber. Meil on riigi ajaloos kogemus, kus oleme kulutusi vähendanud, mitte ainult kasvatanud, nagu tavaliselt tehakse. See on täiesti tavaline asi, et eelarvet tehakse ümber, aga me ei saa kogu kõrghariduse arengut panna üliõpilaste õlgadele. Peab ütlema, et ülikoolid sõdivad alati meelsamini oma tudengite kui riigiga. |
