|
Hõive aastane kasvutempo kiirenes taas esimese kvartali 1,9 protsendi
tasemele. Ühtlasi vähenes töötuse määr 4,2 protsendini ning töötute arv 29
000.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hõivatuid endiselt enim lisandunud
ehituses – aastaseks kasvuks on selles valdkonnas 33 protsenti. Ehitussektoris
kasvas hõive ka teise kvartaliga võrreldes 3300 inimese võrra. Seega pole
kinnisvarasektori taandumine ehitusele veel olulist mõju avaldanud, kuid see
mõju ilmnebki viitajaga.
Samas tuleb arvestada, et ehituses hõivatute osakaal on suhteliselt suur, 13
protsenti, sama palju on hõivatuid ka hulgi- ja jaekaubanduses. Vaid töötlevas
tööstuses on hõivatuid rohkem, 19 protsenti hõivatute koguarvust.
Kõige suurema suhtelise hüppe tegi hõive üllatuslikult finantssektoris,
kasvades eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 57 protsenti ehk 3500
inimese võrra.
Põllumajanduses võib mõningast aastast (11 protsenti) ning suurt kvartaalset
(19 protsenti) hõive lisandumist seletada nii sesoonsuse kui hea saagikusega,
eriti võrreldes eelmise aastaga.
Hõivatute arvu vähenemisega paistsid silma tervishoid ja sotsiaalhoolekanne,
aastases arvestuses langes hõive 12 protsendi ehk 5000 inimese võrra. Selle taga
on paljuski turistide arvu vähenemine, mis eriti Soome turistide puhul mõjutab
oluliselt sanatooriumide ja tervisekeskuste külastatavust.
Hõive vähenes 5000 võrra ka töötlevas tööstuses, kuid see on osaliselt
loomulik ja paratamatu protsess – paljud kala-, tekstiili-, puidutoodete ja
mööblitööstuse ettevõtted on väikese lisandväärtusega ehk tundlikud
palgatõusudele ning puidutööstust vaevavad tooraineprobleemid.
Suhteliselt suur oli aastane hõive vähenemine elektrienergia-, gaasi- ja
veevarustuses, 20 protsenti ehk 2500 inimest. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee |
