Kui riik teatas, et tõstab järgmisel aastal riigiametnike palka 20 protsenti, siis mõeldi eelkõige ministeeriumiametnikke. Samas ei ole oluliselt väiksemat, 5000–7000-kroonist brutopalka teenivad hallatavate asutuste töötajad kindlad, et nende palgatõusu jaoks raha leidub. Seda, et väljakuulutatud palgalubadusi pole täidetud, on varemgi juhtunud.Riigile kuuluva Valkla hooldekodu töötaja Marika Raudsepa sõnul on hooldekodudes palgad 5000–6000 krooni ringis ja poliitikud lubavad 2000-kroonist palgatõusu. Loodava, riigile kuuluva aktsiaseltsi Hoolekandeteenus tulevaselt juhilt Maarja Mändmaalt on nad aga juba kuulnud, et loota on vaid 1000-kroonist palgalisa. Madalad palgad ei tõuse Et ministrite lubadused jäävadki lubadusteks, on ametiühingu usaldusisik Raudsepp kogenud ka varem. «Kui üle-eelmine aasta pidi palk tõusma 4000 kroonini, siis tegelikult maksti ikka edasi 3200 krooni,» lisas ta. «Ma ei saa aru, kuidas raha ei jätkunud, kui see eraldati.» Sotsiaalministeerium tõdes, et nende haldusalas on palgad viimasel ajal küll tõusnud, kuid paraku on see tõus jäänud mitmete asutuste puhul siiski alla Eesti keskmise palgatõusu. «Seetõttu pole õnnestunud ka jõuda teiste ametite ja inspektsioonidega võrreldavale tasemele,» rääkis pressiesindaja Eli Lilles. Ministeeriumi haldusala asutustest plaanitakse järgmisel aastal palka tõsta rohkem kui 20 protsenti seni madalaimalt tasustatud Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses ja tööinspektsioonis. «Keskmisest enam suureneb ka tervisekaitseinspektsiooni palgafond. Nende kolme asutuse keskmine palk on praegu 8000 krooni kandis,» tõdes Lilles. Ülejäänud haldusala asutuste ja ministeeriumi enda palgatõus jääb keskmiselt kümne protsendi piiresse. Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liidu ROTAL juht Kalle Liivamägi ütles, et võib nimetada veelgi selliseid juhtumeid, kui töötajatele on puru silma aetud. Näiteks kui eelmisel aastal tõstis riik astmepalka, siis leidus asutusi, kus töötajatelt võeti selle võrra lisatasu maha ning palk jäi ikka endiseks. Kantsler ei uskunud «Näiteks ühel tolliametnikul, kelle nime ma ei saa öelda, oli astmepalk mullu 3750 krooni, millele lisandus 20-protsendiline astmepalga tõus. Tänavu võeti tal see lisa maha, sest astmepalk suurenes, nii et palk jäi kokku ikka samaks,» selgitas Liivamägi levinud skeemi. Liivamäe sõnul tuleks lõpetada olukord, kus osa asutustest saab palgatõusuks raha ja osa ei saa. «Kui ma rahandusministeeriumi kantslerile Tea Varrakule ütlesin, et lõunapiirkonna tolliametniku brutopalk on 7000 krooni ringis, siis Varrak ei uskunud, sest temale esitatud andmete järgi seal nii madalaid palku ei ole,» nentis Liivamägi. «Päästjatega on hull seis,» viitas Liivamägi neile töötajaile, kellele antud palgalubadusi ei pruugita uuel aastal täita. Kui praegu on päästjate brutopalk vahemikus 5900–9000 krooni ja uueks vähimaks astmepalgaks lubati kõigile 9000 krooni, siis nüüd pakutakse Liivamäe sõnul madalaima grupi päästjatele vaid 7500 krooni. Tipp-palgad üha tõusul «Lätis inimesed mässavad, sest neile öeldi esimest korda, et nende palk ei tõuse, inimesed tulid tänavale. Seal korjatakse 10 000 allkirja ja valitsus astub tagasi. Meil ei pilguta minister silmagi, kui ulatasin üle 600 päästetöötaja allkirja, kus mehed ei soovinud 12-tunnise töövahetuse kehtestamist 2008. aastast,» nentis Liivamägi. Tema sõnul olid Eestis suurel osal riigitöötajatest palgad aastatel 2000–2004 peaaegu külmutatud ja sellega tuli lihtsalt leppida. Samal ajal seoti tipp-poliitikute töötasu keskmise palgaga, mistõttu tõusevad tippude palgad aastas sama palju, kui on paljude riigitöötajate ühe kuu palk. Kultuuri- ja haridustöötajaid esindavate ühenduste TALO ja EKALi juht Ago Tuuling märkis, et rääkides 20–30-protsendilisest riigiametnike palgatõusust, paistab ministrite meeles mõlkuvat eelkõige ministeeriumiametnike palgatõus. «Kui rahandusminister Ivari Padar kutsus meid oktoobri lõpus palgapoliitika teemal arutama, siis räägiti ainult sellest, et ministeeriumide ametnike palgad peaksid praeguselt 14 000 –15 000 kroonilt kerkima 20 000 kroonile, sest muidu ei leia vajalikke spetsialiste. Ülejäänud riigipalgalistest ei tahetud rääkida,» märkis Tuuling. Samas tegutsevad Tuulingu sõnul Eestis kultuuri-, haridus- ja teadustöötajad, kelle brutotöötasu jääb ka praegusel ajal alla 8000 krooni, ometi on nad kõrgharitud ning teevad riigi jaoks vajalikku tööd. «Madalad palgad on muuseumides, raamatukogudes, haridusasutustes,» loetles Tuuling. Tema sõnul võib olla avalikkusele üllatus, et ka suur osa Eesti teatrite lauljatest, tantsijatest, näitlejatest teenivad alla 10 000-kroonist brutopalka. «Ainult teatrite tippsolistid saavad korralikku palka, ülejäänud peavad Eesti keskmisest suurema palga nimel oma tervise hinnaga tegema kaasa ühes kuus tavalisest rohkemates etendustes,» tõdes Tuuling. Mure omavalitsustega Suurimad palgaerinevused on Tuulingu andmetel ka omavalitsuste haldusalas olevates asutustes. «Raamatukogutöötaja brutopalk on mitmel pool vaid 5000 krooni, Tallinnas 8000 krooni ringis. Paar aastat tagasi vilistasid omavalitsused isegi riigi kehtestatud pedagoogide palkade miinimummääradele,» tõdes Tuuling. Et omavalitsusjuhid leiavad raha enda palga jaoks, sai Tuulingule hiljuti selgeks, kui ta rääkis Tartu linnaraamatukogu esindajaga. «Tartu aselinnapea Jüri Sasi ütles, et pole sentigi, et raamatukogutöötajatele anda. Samas võis lehest lugeda, et linnaisade palk on 50 000 krooni ja tõuseb uuel aastal kuni 10 000 krooni võrra. Seda ei saa ju mõistlikuks pidada,» avaldas ta imestust. Palgad ja lootused Alla Eesti keskmise palga teenijaid on ametnike ja ministeeriumide allasutuste töötajate seas hinnanguliselt 40 000 ning kultuuri- ja haridustöötajate seas hinnanguliselt 25 000. Palgatõus uuel aastal • hooldekodude töötajad – lubatud tõus 2000 kr • lastekodude töötajad – lubatud tõus 2000 krooni • kultuuritöötajad – lubatud tõus vähemalt 15% ehk 750–1350 krooni • vangivalvurid – lubatud miinimummäära tõus 2000 kr • pedagoogid – lubatud tõus 20% ehk 1500–2300 kr • päästjad – lubatud miinimumastmepalga tõus 9000 kroonini • piirivalvurid – lubatud miinimumastmepalga tõus 9000 kroonini Allikas: PM ------------------------------------------------------------------------------------------ Arvamus Eiki Nestor, riigikogu liige, endine sotsiaalminister: Töötajate rühmad, nagu bussijuhid ja arstid, on õppinud selgeks, kuidas palkade eest võidelda ja turumajanduslikus riigis palgapoliitikat ajada, ning nende olukord on praegu parem. Kui arutelu töötajate ja tööandjate vahel ei toimu, siis ei juhtu ka midagi. Tean, et siseministeeriumis käivad nn haldusalasisesed läbirääkimised. Minister Jüri Pihl on sellest huvitatud, sest kui päästjate palk tõuseb keskmiselt 33 protsenti, siis ministri töö lõpeb selle arvu tõestamise, kolleegide veenmise ja riigieelarvesse viimisega. Teine pool asja juures on, kuidas see palgatõus konkreetse päästjani jõuab. Pahatihti on nii, et kulurida riigieelarves võib tõusta muljetavaldavalt, aga iga töötajani see palgatõus ei jõua. Tarmo Kriis, tööandjate keskliidu juht: Meie andmetel saab suurem osa ministeeriumiametnikest juba üle 20 000 krooni palka. Probleem seisneb laiemalt selles, et avaliku sektori palgakujundus on täiesti segane. Keegi ei valda infot, kui palju keegi palka saab. Ministeeriumid koostavad ise eelarveid, ilma et keegi neid kureeriks. Nii ongi tekkinud käärid, millele ametiühingud viitavad. Päästeametnikud, politseinikud ja kultuuritöötajad on seatud palgatõusu kava põhjuseks, aga tegelikult ei kavatseta seal sellises ulatuses palka tõsta. Üle 20-protsendiline palgatõus toimub ministeeriumides. Allasutustes või kohalikes omavalitsustes sellist palgatõusu tavaametnikele ei planeerita. |
