|
Pärnu õppenõustamiskeskuse karjäärinõustaja Terje Jürivete sõnutsi näitab
senine kogemus, et nii mõnigi noor on pärast töövarjupäeva kindlalt otsustanud,
et praktikas nähtuna see amet, mida oli plaanis õppima minna, ei paelugi,
kirjutab Pärnu Postimees.
Töövarjupäeva liikumise algatas Eestis praegune
Sindi gümnaasiumi direktor Mari Suurväli. Tema juhitavas gümnaasiumis lähevad
tuleval neljapäeval töövarjuks kõik 10. ja 11. klasside õpilased.
«Üks asi on tundide viisi rääkida lastele elukutsevalikust, hoopis enam
annab, kui kõike seda saab praktikas näha ja oma käega proovida,» selgitas
direktor Pärnu Postimehele.
Minge kindlasti varjuks!
Sindi gümnaasiumi õpilased on varasematel aastatel käinud varjuks näiteks
pankades, Kanada saatkonnas, ministeeriumides, peaministri juures,
vallavalitsustes, politseis, aga ka kaluritega mere peal.
11. klassi õpilane Liina Reinsalu käis mullu varjuks Pärnu haiglas.
«Jälgisime kardiogrammi tegemist, viisime haigeid ratastel kanderaamiga
operatsioonile ja ultrahelisse,» jutustas ta. «Hästi lahe päev oli!»
Liina sõnutsi ei kahandanud päev haiglas sugugi tema soovi meditsiini õppima
minna. Kuhu ta tänavu varjuks läheb, pole Liina veel selgeks mõelnud.
Samuti Pärnu haiglas varjuks käinud Grete Kägu kiidab kogemust. «Mind huvitab
meditsiin, seepärast oli põnev jälgida protseduure,» märkis ta. «Haigla personal
suhtus meisse sõbralikult.»
Triin Lepp käis mullu varjuks Hansapanga peakontoris Tallinnas. «Ei-ei, see
töö ei tundunud üldsegi igav,» kummutas ta võimalikud eelarvamused. «Pangandus
on tegelikult põnev. Seal oli just üks uus töötaja, keda välja õpetati, ja mina
sain kõrval jälgida.»
Kuhu sel aastal varjuks minna, pole Triin otsustanud, kuid ilmselt on seegi
koht pangas.
Abiturient Sigrit Luhaoja rääkis, et läinud aastal oli ta töövarjupäeval
Tallinnas Eesti Päevalehe toimetuse fotograafi sabas. «Fotograafiks ma saada ei
taha, aga meedia tundus huvitav küll,» sõnas ta. «Kui sel aastal saaks minna,
läheks ilmselt taas mõnesse meediaga seotud asutusse.»
Justkui ühest suust kinnitavad tüdrukud, et töövarjupäev on ääretult kasulik.
Nad soovitavad kõigil gümnaasiumiealistel selles osaleda. «See annab väga palju
kogemusi ja aimu elukutsest, millest mõelnud oled,» kinnitas Liina.
Sindi tüdrukute sõnutsi on nende klassikaaslaste seas praegu popid varjuks
mineku kohad pangad, ilusalongid ja politsei. Ka kinnisvaramaakleri töö vastu
jagub huvitundjaid.
Iga noor, kes soovib töövarjupäeval osaleda, peab varjutatava ise leidma ja
temaga kokkuleppele saama. Küll on Pärnus Rüütli 23 tegutsev
õppenõustamiskeskuse karjäärinõustaja Terje Jürivete (tel 443 1515) valmis
juhendama, samuti saab kaasa küsida selgitava soovituskirja ettevõtte juhile.
Valikuga on kiire
Et tänavune töövarjupäev on tuleval neljapäeval, tuleks kohe valmis mõelda,
kuhu varjuks minna, ja hiljemalt uue nädala algul ametimehega kokku leppida, et
tahtja ikka varjuks vastu võetaks. Samuti tuleb koolist luba küsida, et
vajadusel tundidest vabaks saada.
Karjäärinõustaja sõnutsi näitab senine kogemus, et ettevõtted suhtuvad
enamasti positiivselt, kui noored nende töö vastu huvi tunnevad. Koolidki pole
keelanud huvilistel varjuks minna, kui hinded korras. Varjuks ei peagi minema
kogu päevaks, vaid näiteks pärastlõunasel ajal.
Seni on töövarjuks käimine Pärnu linnas ja maakonnas levinud pigem
majandusklassides õppijate seas.«Kutsun teisigi üles seda võimalust kasutama,»
soovitas Jürivete. «Võib-olla kellelegi ei sobi 23. november, siis võib ju kokku
leppida mõneks muuks päevaks.»
Jürivete jutu järgi valivad noored töövarjupäeval neid erialasid, mida
tõepoolest soovivad tulevikus õppima minna, mitte ei organiseeri endale lihtsalt
põnevat päeva erilises asutuses. Seetõttu ei joosta sugugi tormi advokaatidele,
näitlejatele ja linnavõimule. Tõsi, samal ajal ei taheta varjutada ka
kassapidajaid ja liinitöölisi.
Peale selle, et noored saavad aimu elukutsetest, võib töövarjupäev aidata
neid oma vanemaid mõista. Üks tüdruk näiteks oli kinnisvaramaakleri varjuks ja
tõdes pärast, et saab nüüd aru, miks sama ametit pidav ema on õhtuti alati nii
väsinud.
Millised unistuste ametid on tänavuste gümnasistide edetabelis? Jürivete
tähendas, et tema ei julge seda pingerida välja pakkuda. Küll märkis ta, et kui
näiteks üheksandikud lähtuvad elukutsevalikul suuresti sellest, kui palju raha
saaks teenida, mõtlevad vanemate klasside õpilased pigem sellele, et amet
tõepoolest meeldiks.
Neli aastat Pärnus karjäärinõustaja ametit pidanud Jürivete rääkis, et kui ta
esimestel aastatel noortega kohtudes nimetas Pärnumaa kutsehariduskeskust, kõlas
klassist vastu: «Uuuu, see supikas!» Tänavu sellist suhtumist enam polnud.
|
