Kui praegu üritaks mõni eestlane Kreekas sukeldumiskursust anda, nõutakse temalt kreeka keele oskust, isegi kui õpilased oleksid seal välismaalased. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Kle
Iirimaal tüdrukud töötasid juuksuritena juba 5 aastat tagasi ja polnud varem Eestis kellegi pead pü...
Kui
palju tuleb maksta Tarankovile selleks,et tuua Afganistaanist narkootikume?
|
|
Poolas või Ungaris maja ehitada sooviv Eesti ettevõtja peab aga kõigepealt läbima kadalipu, kus võimud uurivad, kas kohalikud poleks hoopis suutelised seda tööd ära tegema. Viimase tõestuseks tuleb ettevõtjal tihti tellida kulukaid uuringuid. Need on mõned näited, kuidas ELi liikmesriigid praegu oma ettevõtteid välise konkurentsi eest kaitsevad. Selgemaks ja kiiremaks Europarlamendi eilse teenuste vaba liikumise direktiivi heaks kiitnud otsusega kaovad need teiste liikmesriikide ettevõtjate ees seisvad piirangud 2009. aastaks, kui ka Euroopa Liidu Nõukogu otsusele detsembris heakskiidu annab. Suurim muudatus, mis direktiivi rakendamise järel ettevõtjaid ees ootab, on selgus ja kiirus. Liikmesriikidel tuleb luua n-ö kontaktpunkt, kus saab täpset teavet, mida peab tegema, et alustada äri täpselt samamoodi kui kohalikud ettevõtjad. Selles kontaktpunktis oleksid saadaval ka kõik vajalikud dokumendid ja blanketid, mida vaja täita, seejuures peaks võimalikult palju asju saama joonde ajada elektrooniliselt. Kokkulepe ei tulnud aga sugugi lihtsalt ja võttis aega pea kolm aastat. Siis pani hollandlasest siseturuvolinik Frits Bolkestein ette, et teenusepakkuja töötaks koduriigi seaduste järgi teises ELi riigis. Ettepanek põrkus oma töötajate heaolule ohtu tundvate Euroopa ametiühingute ja nn vanade liikmesriikide vastuseisule, mistõttu pälvis meedias nimetuse Frankensteini direktiiv. Sakslasest eurosaadiku Evelyne Gebhardti eestvedamise ja nime järgi sai Frankensteinist rahvasuus Gepard. Tema eile vastu võetud versioonis olnud ettepanekute kohaselt peavad teenusepakkujad siiski järgima selle riigi seadusi, kus nad äri ajavad. Muudatused surus läbi hirm, et uute liikmesriikide ettevõtjad, kes suudavad pakkuda odavamat teenust, ei maksa töötajatele tegutsemisriigis kehtestatud alampalka ega taga hügieeni- ja ohutusnorme. Bolkesteini ettepaneku vastased pelgasid ka, et kui näiteks Läti teenusepakkuja petab Eestis siinset ostjat, siis tuleb eestlasel kohtutee ette võtta Riias. ELis teenuste vaba konkurentsi pooldajad rõhusid tulistel aruteludel Briti uuringutele toetudes ka sellele, et uute ettevõtjate tulek ühte või teise riiki tähendaks sadu tuhandeid uusi töökohti. Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga ei näe aga teenuste direktiivil ja töökohtade tekkel seost. «Kui Eesti ettevõte läheks oma töötajatega teenust osutama näiteks Rootsi, viiks ta pigem tööjõudu siit ära ning suurendaks veelgi tööjõupuudust,» leidis ta. Sotsiaaldemokraate esindav Marianne Mikko nõustus temaga ja lisas, et paiksed eestlased ilmselt ei kipu üldse massiliselt kodumaalt ära ei tööle ega äri ajama.
Varblased peos «Eestlastel on hea ütlus: parem varblane peos kui tuvi katusel,» kommenteeris sammu teenustepakkumiselt takistuste kõrvaldamise poole europarlamendis demokraatide ja liberaalide liitu kuuluv Siiri Oviir. Oviir tunnistas, et Eesti firmadel tuleb lähiaastail karmima konkurentsiga arvestada, kuid tõi otsuse positiivse küljena välja, et teenuse ostjaid ootab ilmselt ees hindade langus. Küll aga võinuks eurosaadikud Oviiri hinnangul veel sammu edasi astuda ning määratleda, mis on need nn üldise majandushuvi teenused, mille korral jääb liikmesriigile siiski õigus piiranguid seada. «Loodan, et liikmesriikide vabadusest selliseid teenuseid ja nendele kehtestatavaid nõudeid määratleda ei kujune kummipael, mida saab igasse suunda suvaliselt venitada,» selgitas Oviir. Näiline piiride kaotamine • Kuigi Euroopa Parlamendi eilse otsuse kohaselt peaksid teenuste pakkumise teelt Euroopa Liidus kaduma takistused, ei kehti see kõigile valdkondadele. • Liikmesriigid võivad edaspidigi kaitsta näiteks postiteenuseid, energiasektorit, vee-, jaotus- ja varustusteenuseid, jäätmetöötlust, pangandust ja kindlustusteenuseid, sadama- ja kinoteenuseid ning sotsiaalteenuseid. • Piirid kaovad muu hulgas reisi- ja ehitusteenustelt, reklaamiettevõtluselt, kinnisvara-, toitlustus- ja vabaajateenustelt. Allikas: Euroopa Parlament
|
