Toit

Viimase kahe aastaga on lammaste arv kogu Eestis kasvanud enam kui 13 000 võrra, kuid müügil näeb lambaliha siiski harva.

Kui veel mullu oli Eestis registreeritud veidi enam kui 50 000 lammast, siis viimase aastaga on karjadesse lisandunud üle 6000 lamba.

VIIMASED KOMMENTAARID trebla mina olen eriline  lambaliha fänn. see on  tõsi, et väga harva ja  täiesti juhuslikult on  lambaliha müü... kaia lambaliha fänne on  eestis väga palju. Ise  otsisin aastaid, kus  korralikku lambaliha  saaks. Õnneks le... Teised kommentaarid

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pressinõuniku Taavi Linnamäe andmete järgi on praegu Viljandimaal 4278 lammast. Aasta eest oli neid 3864.

Tarvastu valla Murese talu lambakasvataja Mirja Arm ütles Sakalale, et lambaliha hind on mõnevõrra langenud: kui mullu oli see 45 krooni tapakaalu kilogrammi eest, siis nüüd on 42.

Armil jääb üle talve 270 lammast ja edaspidi on tal plaanis karja suurendada. «Hakkame uut lauta ehitama,» lausus ta.

Otsija leiab villale tahtja

Lambaliha on Mirja Arm varem müünud ka Saaremaa kombinaadile, kuid seal seda enam ei osteta. Nahku pargitakse Tartus ja Jõgeval.

«Pestud vill maksab 40—45 krooni, aga pesemata vill on odav: Äksi vabrikus 10 krooni,» teadis Arm lambakasvatuse hindadest rääkida. Tema vahetas oma lammaste pestud villa lõngaks.

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Hillar Kalda nimetas lambapidamise jõudsa kasvu põhjustena lihalammaste osa tõusu ning nõudlust liha järele.

«Lambaliha on kõige kallim põllumajanduslooma liha ning meie turg on sellest põhimõtteliselt tühi,» rääkis Kalda. Tema juhib ka osaühingut Nurmus Grupp, kellele kuulub Eesti suurim, 3000 lambaga kari.

Kalda kinnitusel ei jätku Nurmus Grupi tooteid praegu kõikidesse kauplustesse ning lambaliha tuuakse sisse Uus-Meremaalt. Seepärast tahabki ettevõte lähema kolme aastaga oma lammaste arvu kasvatada 10 000-ni ning pikemas perspektiivis koguni 30 000-ni. Nurmus Grupp on loomi ostnud ka mitmelt Viljandimaa lambakasvatajalt.

Liha müüb ta kauplusekettidele ja restoranidele.

«Vill on meile vaid kõrvalprodukt, millest ei saa tagasi isegi mitte pügamise kulusid,» nentis Kalda. Seda saab anda Äksi ja Raasiku villavabrikusse.

Rohkem levinud on valge- ja tumedapealine Eesti tõug ning Suffolki ja Texeli tõug.

Poes lambaliha pole

Karulas lambaid kasvatava aktsiaseltsi Põlluvara juhataja Vello Teor rääkis, et poest on lambaliha võimatu leida. Tema on seda müügil näinud vaid Tallinnas Stockmanni kaubamajas.

«Mina küll ei taju, et lambaliha järele nõudlust oleks: seda tuleb pigem peale pressida. Villaga ei ole midagi teha ja nahkade parkimisega on raskusi,» arvas Teor. Tema jutu järgi saab järgmised lambad müüki viia alles jõulude paiku.

Põlluvara hoiab karja umbes kahesaja piires. «Kui on hea talleaasta, kasvab ka kari, aga muidu me lammaste arvu ei suurenda,» sedastas juhataja.

Kõige rohkem lambaid oli Eestis 1922. aastal, kui siin loendati neid koos talledega 745 000.

HIND

Eluskaalu kilogrammi hind on noorlambal 18 krooni ja vanaloomal 13 krooni.

Tapakaalus maksab kilogramm 40—45 krooni.

Allikas: lambakasvatajad