Toit
 |
Hamburgerid nullivad tervisliku koolitoidu (4) 18.11.2006 06:58 Karin Klaus/Pärnu Postimees
Jaanuaris möödub aasta põhikooliõpilastele “peaaegu
tasuta” koolitoidu kehtestamisest. Riik tasub alg- ja keskastme õpilaste
koolilõunast kümme krooni, puudujäävad neli-viis krooni tuleb vähemalt Pärnu
linnas maksta lapsevanematel. |
| |
|
 |
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
 |
|
Aasta alguses olid ametnikud täis vaimustust ja head usku, et sirguv põlvkond
saab ometi kord kõhu korralikult täis süüa ja kasvab koolitoidu vitamiinide ja
mineraalainete toel tervem ja tugevam kui iial enne. Koolisööklad valmistusid
koormuse tõusuks ja siin-seal palgati lisatööjõudugi.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Sirmo Alustaks kommentaari üldistest olukordadest meie igapäevaelus.
Nimelt senikaua kuni kohvikus või p...
no eksole paraku ei aita need kiiskavvalged kitlid, moodne tehnika ja karta on, et ega linadki laual. kui laps...
|
| Kuidas riigi toetus tegelikult koolilõuna sööjate arvu on suurendanud?
Arenguruumi on
Algklasside lõuna maksab Pärnus
13 krooni, 5.-12. klassides 14-15 krooni. Pärnu toimetulekukoolis on 1.-9.
klassi õpilaste toidupäeva maksumus 11.50 krooni.
Pärnu haridusosakonna
juhataja Andrus Haugase sõnade järgi kompenseeritakse algkooliastme laste toit
sajaprotsendiliselt ja lõunalauda istuvad kõik. Keskastmes ehk viiendast
üheksanda klassini sööb praegu koolilõunat 69 protsenti lastest. Eelmisel aastal
samal ajal sõi koolilõunat 63 protsenti keskastme õpilastest, seega on kümne
krooni ulatuses toiduraha kompenseerimine sööklatesse juurde toonud vaid kuus
protsenti lapsi. “Loomulikult on meie soov, et see protsent oleks suurem, aga ka
seda tõusu võib käsitleda positiivse näitajana,” rääkis Haugas Pärnu
Postimehele.
Koidula gümnaasium 1148 õpilasega on Pärnu suurimaid koole.
Praegu sööb koolis lõunat umbes 70 protsenti põhikooliõpilastest ja 52 protsenti
gümnasistidest, kuid lõunatajate arv klassides on väga erinev, ulatudes 28-90
protsendini.
Kooli söökla tegevjuht Ester Kallas ütles, et võrreldes
eelmise aasta novembriga, on lisandunud umbes sadakond sööjat.
“Juurde
neid tuli, aga mitte nii palju, kui loodeti,” leidis Kallas. “Võib-olla on
vanematel tõrge maksta algul täies ulatuses tasuta lubatud lõunale juurde neli
krooni päevas, võib-olla on asi toitumisharjumustes. Mõni on küll pärast mitu
aastat kestnud saiakesedieeti uuesti sooja toitu sööma hakanud ja positiivselt
üllatunud.”
Kallase ütlust mööda on tagasihoidlikumaid õpilasi, kellele
lihtsalt ei meeldi söögivahetunni ajal toimuv tunglemine. On ka neid, keda
ahvatlevad supi ja prae asemel vahetundide ajal kooli kohvikus müüdavad
saiakesed või Mai Selveri toiduvalik.
Enamik on rahul
Ülejõe gümnaasiumi ja Vanalinna põhikooli toitlustab OÜ Liisi, kes viib
toitu ka Rääma põhikooli. Ülejõe kooli majandusjuhataja Margus Murulauk on nii
toitlustaja kui laste söögiisuga rahul.
“Meie koolis on võrreldes
eelmise aasta sügisega lapsi tunduvalt rohkem juurde tulnud,” kinnitas Murulauk.
“2005. aasta novembris sõi viiendikest koolilõunat vaid kuus-seitse last
klassist, nüüd on igas klassis sööjaid 23-25.” Kogu keskastme peale olevat
lõunatajaid umbes 80 protsenti, gümnaasiumiastmes alla poole.
Murulauk
peab positiivseks asjaolu, et nende koolis saab toitu osta ka päeva kaupa. See
tähendab õpilasele valikuvabadust osta just seda, mis maitseb ja millal on
soovi.
Ülejõe gümnaasiumis on ka kohvik, kust saab osta salateid,
kiirtoitu ja laste seas ihaldatud näkse-krõpse. Päevas müüakse kohvikus 200-300
saiakest. “Puhvet on mõeldud rohkem gümnaasiumiõpilastele, täismeestel läheb
koolipäeva lõpuks kõht uuesti tühjaks,” selgitas Murulauk.
Sööjate suure
hulga poolest (umbes 80 protsenti keskastme õpilastest sööb) paistavad silma
veel ühisgümnaasium, Kuninga tänava ja Vanalinna põhikool, Raeküla ja Sütevaka
humanitaargümnaasiumis nimetati sööjate protsendiks lausa 90.
Ühisgümnaasiumi söökla juhataja Erika Paulseni väitel istub
põhikooliastmes laudade taha ligi 20 protsenti õpilasi rohkem kui mullu. Ehk
põhjustab laste paremat söögiisu seegi, et koolis puudub puhvet, esimeste
vahetundide ajal müüakse vaid saiu ja mahla. Kool on teinud viimasel ajal suuri
investeeringuid korralike köögiseadmete hankimisse ja küllap on väärt
vahenditega lihtsam head toitu valmistada.
Burgerid versus
maksakaste
Hansagümnaasiumi söökla juhataja Helena Aia on
ametis olnud kolm kuud ja tema tõdes, et pole veel aru saanud, mida tänapäeva
lapsed peale rämpstoidu üldse tahavad. Nende koolis sööb koolilõunat 60-70
protsenti põhikooliõppuritest ja vaid veerand gümnasistidest.
“Paljud
lippavad üle tee poodi, kui raha on, ja piirduvad sealt ostetud
krõpsude-näksidega,” sõnas Aia. Tema meelest ei sõltu lõuna söömine mitte
niivõrd riigitoetusest, kui laste toitumisharjumustest. Probleeme pole lastega,
kes on harjunud pidevalt sooja lõunat sööma. Need, kes aastaid vaid
hamburgeritest ja krõpsudest elanud, peavad koolitoitu solgiks ja neid ei
õnnestu lõunalauda meelitada ka tasuta toiduga.
“Kõik algab kodust, sest
kui laps koolis esimest korda maksakastet näeb, siis ta seda tavaliselt maitsta
ei julge, räägitagu tervislikkusest nii palju kui kulub,” väitis Aia. Ainuke
toit, mida peaaegu kõik sallivad, olevat hakkliha- või vorstikaste makaronidega.
Söökla juhatajat kurvastas ka paljude laste hoolimatu suhtumine toidusse, sest
iga lõuna ajal tuleb väga palju jääke minema visata. Paljud noored ei söö liha,
paljud köögivilju ja salateid.
> Loe edasi |
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|