Kinnisvara

Üleeile Imavere piimandusmuuseumis olnud meiereide päeval selgus, kui oluline on mälestiste kaitses pöörata tähelepanu kultuuripärandi argisemale poolele – meiereidele, raudteejaamadele, külapoodidele.

Muinsuskaitseameti sügavam huvi meiereide vastu tekkis eelmisel aastal, kui ta tellis kunstiteadlastelt Martin Jäneselt ja Urmas Ojalt Eesti meiereide inventuuri, kirjutab Järva Teataja.

Seis pole kiita

Esimesena sõitsid Jänes ja Oja läbi Järvamaa kunagised meiereid, kirjeldasid ja pildistasid neid, tegid ulatuslikke arhiiviuuringuid ja paigutasid andmed süsteemi. Nüüd on nad sel moel läbi töötanud ka Harjumaa ja Raplamaa meiereid.

Järvamaa kohta selgus, et suurem osa piimandusehitistest on seotud 1920ndate aastate ühistegevuse lainega. (Eesti esimene tegutsev ühispiimatalitus asutati Imaveres juba 1908 – toim).

Need kas püstitati tollal või kohandati piimanduse otstarbeks mõni varasem hoone, tavaliselt mõisa abihoone, näiteks Esnas pesuköök ja Annas valitsejamaja.

Martin Jänes ütles, et Järvamaa piimandushoonete puhul pole muinsuskaitsjale avanev pilt just kiita. Suur osa seisab kasutamata ja on sageli lausa avariilises seisus, mõni ka varemeis.

Rakendus määrab kõik

Kasutusel olevaist täidab mõni elamu otstarvet, üksikud majutavad töökodasid, ladusid, garaaže. Hoolduse eeskujuliku näitena nimetas Jänes Esna, Kalitsa ja Reinevere koorejaama.

Kui Imavere meiereis paiknev muuseum välja arvata, on Järvamaa piimandushooneis seadmeid säilinud tühisel määral: Paisteväljas piimakaal, piima vastuvõtupult, aurumasina ülekandevõll, Villeveres lagunenud aurukatel.

Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna juhataja Riin Alatalu ütles, et meierei kui pärand ei esinda küll kõrgarhitektuuri, kuid on osa meie ajaloost ja igapäevast, mis väärivad säilitamist kui maamärk, nagu raudteejaamad, sillad, külapoedki.

Alatalu meelest ei peagi kõiki riikliku kaitse alla võtma, on võimalik rakendada ka kohalikku kaitset. «Ehitised on standardsed, detailid selged – piklik laadimisplatvorm, aknad – ja me ei pea vajalikuks kasutada professionaalset tööjõudu,» lausus ta. «Kuid oleme valmis kaitsetegevust nõustama, materjale jagama.»

Nende hoonete puhul on Alatalu meelest olulisim leida rakendust. «Saadame ka omavalitsustele kirja, millele ootame tagasisidet, kuidas hooneid säilitada ja väärtustada,» lisas ta.

VIIMASED KOMMENTAARID Maestro Väga hea uudis. Minu  papa oli Eesti  Wabariigi ajal meier  Vanamõisas Luukase  meiereis ja Haapsalu  mei... Teised kommentaarid

TEAVE

Eestis on muinsuskaitse all 38 meiereid, Järvamaal Anna, Imavere, Koigi ja Roosna–Alliku.

Väärtuslike hulka on arvatud 18 meiereid või koorejaama, ettepanek on võtta kaitse alla neist 9 eriti väärtuslikku.