| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | vajan 10 milli kiiresti-ostaks kohe ära.
|
|
Pankrotistunud Concordia ülikoolile kuuluv Kolu mõis Türi vallas
jäi teist korda enampakkumisel müümata, sest pankrotihaldurile ei tulnud
ühtki pakkumist, kirjutab Järva Teataja.
Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahalduse ASi kuus
kinnistut mõisarajatiste ja maaga olid teisel katsel müügis 10 miljoni kroonise
alghinnaga. Esimesel enampakkumisel oli sama vara müügis 2,4 miljonit krooni
kallimalt.
Pankrotihaldur Toomas Saarma ütles, et mõisa vastu tunti suurt
huvi, kuid ostjat ühestki huvilisest veel ei saanud. «Mõisa ost on pikk protsess
ja paljuski ka emotsionaalne otsus,» põhjendas ta.
Saarma ütles, et paari nädala jooksul peaks selguma, mida
mõisaga edasi tehakse. «Eks ta uuesti müüki lähe, üksnes tingimustes on
küsimus,» sõnas ta.
Saarma pidas 10 miljonit krooni mõisakompleksi eest mõistlikuks
hinnaks ja uskus, et hind ei pruugi langedagi, või kui, siis vähe. «Müük võib
lihtsalt kauem aega võtta,» lisas ta.
Aastaid Kolus mõisavalitsejana töötanud Ülo Ormuse meelest
kulub mõisa korrastusele kulutada veel 15 – 30 miljonit krooni. «Rahast tähtsam
on korralik äriplaan, kuidas mõis ennast tagasi hakkab teenima,» ütles ta.
Kolu mõisakompleksi suurimaks plussiks peab Ormus parki, kust
avanevad muinasjutulised vaated.
Samuti on mõisas küllalt maad rajada golfiväljakut. «Mõis sobib
konverentsikeskuseks, kuid siis tuleb majutamiseks üks maja juurde ehitada,»
lausus ta.
Müügis olnud kinnistutel asuvad Kolu mõisahoone ja selle juurde
kuuluv elamu, meiereihoone varemed ja kolm hoonestamata kinnistut. Kinnistute
kogupind ulatub ligi 50 hektarini.
Concordia ülikooli endised omanikud Mart ja Mari–Ann Susi
andsid BNS andmeil kohtus sõlmitud kokkuleppe alusel Concordia Rahvusvahelise
Ülikooli Varahalduse valdusse pankrotivaraks neile kuuluvad kuus kinnistut,
milleks on Kolu mõis ja selle ümber olevad maad.
TEAVE
Kolu mõisa punastest tellistest historistlikus laadis
kahekorruselise peahoone lasi Eduard von Middendorff ehitada 1888 – 90
baltisaksa arhitektil Erwin Bernhardtil, kes hoolitses ka pargi lahenduse
eest.
Hoonel on kõrge graniitsokkel, puitpitsiga ääristatud madal
viilkatus, peasissekäiku raamivad kõrged neljatahulised sambad. Tagaküljel
asunud palkonist on säilinud osaliselt graniidist terrass ja trepp.
Häärberi keskmeks on läbi kahe korruse ulatuv hall ja sama
kõrge peegelvõlvlaega saal.
Saali otstes on söögituba ja salongid. Umbes 900 m² suuruses
hoones on tube vähem, kui väljast võiks arvata. Romantiku võluvad diagonaalselt
toanurkades asuvad uksed, eri tasapinnad, ootamatud aknad, nišid ja vaatlustorni
alune sopp kohe ära. Omapära lisab veel teise korruse ruumide kõrgusevahe.
Allikas: Maakodu/JT
|