«Meil on pooleteise tuhande lamba ringis. Kes neid kokku jõuab
lugeda,» naerab osaühingu üks omanikest Jüri Koppel. «Lumi tuli maha ja enamik
lammastest läks lautadest kaugemale toidukohti otsima.» Sõidame meiegi neid mõne
kilomeetri kaugusele vaatama, kirjutab Valgamaalane.
Kogu nurm, nii kaugele, kui silm ulatub, on villakandjaid täis.
Kas ehk hundid kimbutama ei tule, tekib küsimus. «Huntide pärast ei pea hirmu
tundma, küll aga võivad liiga teha hulkuvad koerad ja halvad inimesed,» ütleb
Jüri Koppel. «Elektrikarjus on küll olemas, kuid loomadel peab ka inimene silma
peal hoidma.»
Suuruselt teine kari Eestis
Kaheksa aastat tagasi, kui Alapalu talus lambaid pidama hakati,
oli laudas vaid kaksteist looma. Neli aastat hiljem, kui talus 150pealist
lambakarja vaatamas käisin, olid mehel juba väga lennukad plaanid. Tal oli kavas
Valgamaa suurimat karja veelgi kasvatada. Nüüd on see suurenenud kümme korda ja
pole mitte ainult meie maakonna suurim, vaid koguni teine kari Eestis.
«Mõne aasta pärast võib ehk karjas kokku lugeda neli kuni viis
tuhat pead,» mõtleb ettevõtlik mees jällegi tulevikule.
Loomad on leidnud varjualuse endistes Laatre sovhoosi
karjalautades, mis Kopra Karjamõisa omanike käe all on uue näo saanud. Enne
talve saab korda ka Iigaste laut, mis hakkab mahutama ligi viissada lammast.
Omanikel mõlgub mõttes päris uue lauda püstipanemine ning kui rahataotlus
rahuldatakse, läheb ehitus järgmisel aastal lahti. Osa loomi, ligi paarsada
jäära, on Alapalu talus. Lambakasvataja naerab, et tal on varsti kogu euroliit
koos – Saaremaalt toodud Taani jäärad, Hiiumaalt pärit Soome maalamba jäärad,
üks bulgaarlane jt.
Nii Kopra Karjamõis kui ka osaühing Rau@Kop, mis pakub
mitmesuguseid teenuseid, on kahasse Laatre mehe Raoul Rauaga. Põllumajandusega
tegelemine on rohkem Jüri Koppeli õlul, Raoul Raud juhib metsa- ja võsaraietöid.
Kogu Eestis puhastatakse osaühingu brigaadiga elektriliinide aluseid,
korrastatakse raudteeääri, hooldatakse noort metsa, tegeldakse karuputke
mürgitamistöödega.
Edaspidi kavatsetakse siiski veelgi rohkem lambakasvatusele
pühenduda. Ümberkaudsetes piirkondades on sadu hektareid puutumata rohumaid, mis
sobivad lammaste karjatamiseks väga hästi. Lambad aitavad neid korras hoida.
Suurt osa Eesti lammastest kasvatatakse mahepõllumajanduslikke meetodeid
järgides.
Praegu küll loomadele karjamaid piisab, kuid tulevikule mõeldes on
plaanis hakata järjest rohkem maid rendile võtma. Otepää kuplilistel maastikel
on lambaid peetud juba ammustest aegadest. Nendele piirkondadele on jäänud
pidama ka osaühingu pilgud.
Kevadel kavatsetaksegi osa lambaid viia Vilaskist kaugematele
maadele, mis juurde renditakse.
Hein on varutud
Eelolevaks talveks on kogu hein varutud. Lammastele söötmist ootab
poolteist tuhat rulli heina ja varutud on ka hulk silo. Eriti hea saak
rohusöötadeks tuli ristikupõllult. Ka veidike kaera oli maas. Vilja ei tohi
loomadele palju anda, mahepõllunduses kehtivad oma reeglid.
Lautade juures käib parajasti sõnnikuvedu. «Tehnikat oleks hädasti
tarvis välja vahetada. Bellarusside aeg on läbi, tuleb muretseda nüüdisaegsemad
ja ökonoomsemad masinad,» rääkis Koppel. «Eks mul juba midagi on olemas ka –
niidukid ja silovalmistamise tehnika.»
Kuigi tarbijad tunnevad lambaliha vastu suurt huvi, on seda
poelettidel vähe. Liha ei ole mõtet ka turule viia, sest kuigi seal võib seda
kalli hinna, 55–75 krooniga vahel osta, ei saa lambakasvatajad müügist kuigi
suurt tulu. Jüri Koppel loodab, et kunagi läheb maheliha ehk rohkem hinda. Et
märkimisväärset kasu saada, oleks vaja karja veelgi suurendada. Siis tasuks ära
oma tapamaja pidamine ning saaks otsida soodsamaid turustuskohti.
Jüri Koppel müüb oma lambad Eesti suurima lambakasvataja Rein
Kilgi tapamajadesse.
Pöetakse lambaid
Laudas käib juba mitmendat päeva lammaste pügamine. Jüri Koppeli
õde Reet Luht on selle ala spetsialist ja tema käes käib ühelt lambalt kasuka
võtmine imekiiresti. Ilma abilisteta muidugi hakkama ei saa. Parima päeva rekord
on 88 pöetud lammast.
Lambavill läheb pesemisele. Pärast pesemist lastakse vill
lõngaks kedrata ja see läheb müügiks. Villast on huvitatud ka üks Tartu firma,
kes valmistab pehmeid patju ja tekke.
Ettevõtte omanikud ei tegele ainult lammaste pidamisega. Veel
kasvatatakse ka marju – maasikaid ja vaarikaid. Jüri Koppel peab lammaste
villapesuvett väga heaks väetiseks ning ütleb, et tänu sellele suurenes saak
eelmiste aastatega võrreldes mitu korda. Mõtetes näeb ta oma maadel ka suuri
õuna- ja kirsiaedu.
Mahepõllumajandusega tegeleva firma omanikud püüavad leida
võimalusi, kuidas firma tegevust mitmekesistada ja edasi
arendada.
