Teenuste direktiivi heakskiit eile Euroopa Parlamendis tähendab Euroopa Liidu edasiminekut ja lõhede vähenemist ühenduse uute ja vanade liikmesriikide vahel. Ehkki teenuste vaba liikumine peaks olema Euroopa Liidu põhivabadusi, ei ole see rakendunud täiel määral. Ausalt öeldes ei rakendu see täielikult ka edaspidi – teenuste direktiiv loetleb pika nimekirja elualasid, mis direktiivi alla ei käi. Kuid europarlamendi eilne otsus on ELi siseturu arengule siiski positiivne signaal.Teenuste vaba liikumine tähendab seda, et hiljemalt 2009. aastaks peaksid kõik pakkujad saama oma teenust müüa ka teistes ELi liikmesriikides. See peaks olema selge sõnum ka meie ettevõtjatele – teenuste vaba liikumine tähendab küll karmimat konkurentsi kodus, kuid samas ka avaramat turgu. Poliitiliselt annab teenuste direktiivi vastuvõtmine tunnistust Euroopa Liidu võimest edasi liikuda. Põhiseaduse lepingu kriisi arvestades pole see sugugi vähe tähtis. Nii poliitiline eliit kui ka laiem avalikkus peavad olema veendunud, et ühendus suudab koos töötada. Kas siis 25 või pooleteise kuu pärast ka 27 liikmega. Kaugemas tulevikus peaks teenuste direktiiv vähendama jätkuvat umbusku ELi vanade ja uute liikmesriikide vahel. Nii nagu on näidanud tööjõuturu avanemine mitmes ELi vanas liikmesriigis ja uutest liikmesriikidest tulnud töötajad, pole midagi hirmsat juhtunud. Uutest liikmesriikidest on tulnud küll Suurbritanniasse oodatust rohkem inimesi, kuid see on avaldanud Briti majandusele head mõju. Sama lugu võib olla ka teenuste vaba liikumisega. Pole kahtlust, et vähemalt osaliselt on mitme ametiühingu vastuseisu põhjuseks teenuste vabale liikumisele hirmud ja kitsad grupihuvid. Ning samamoodi pole kahtlust, et paljudes vanades liikmesriikides leidub ikka veel poliitikuid, kes neid hirme oma huvides ära kasutavad. Euroopa Liit peab tähendama võrdsust ja solidaarsust. Võimalus oma teenuseid pakkuda tuleb anda ka ELi uutele liikmesriikidele, kes on sellega ELi astudes ju arvestanud. Teenuste vaba liikumine tuleb kasuks tervikuna ELile, kes suudab ühtsemana ja tugevama siseturuga seista paremini vastu ka üleilmastumisest tulenevatele probleemidele. Seega tasub europarlamendi eilset otsust pidada isegi ajalooliseks, mis omakorda peaks parandama ka Euroopa Parlamendi mainet. |