Seni hindasid eksperdid, et Hiina võtab Ameerika Ühendriikidelt maailma suurima õhusaastaja tiitli üle järgmise paari aasta jooksul. Üllatusena selgus aga Hollandi teadlaste eilsest teatest, et see juhtus juba eelmisel aastal. Hiina korstnatest jõudis nende arvestuste kohaselt mullu atmosfääri 6,2 miljardit tonni süsihappegaasi, USA omadest aga 5,8 miljardit tonni.Uusim hinnang Seejuures arvestasid Hollandi eksperdid vaid fossiilsete kütuste põlemisest ja tsemenditootmisest tekkinud kasvuhoonegaase, mitte näiteks lennukite heitgaase või põllumajanduses tekkivat metaani. Kuid ka neid arvesse võttes peaks Hiina jääma esimeseks, kinnitas hinnangu koostanud Hollandi Keskkonna Hindamise Büroo (MNP) teadlane Jos Olivier. «See on parim ja uusim hinnang, mis meil on,» märkis Olivier Briti ajalehele Guardian. «Hiina sõltub väga palju kivisöest ja kõik hinnangud näitavad, et nende emissioonid kasvavad väga kiiresti.» Oluline roll Hiina õhusaaste kasvus on riigi tsemenditööstusel, mis on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja toodab nüüd 44 protsenti maailma tsemendist. Kuna selle ehitusmaterjali tootmine nõuab äärmiselt palju energiat, on ligi kümnendik Hiina süsihappegaasist pärit just sellest tööstusharust. Kasvava Hiina majanduse energianälga rahuldab riik peamiselt kivisütt põletavate jõujaamade rajamisega. Kerkimas on 550 kivisöejaama, mis tähendab, et nädalas valmib neid keskmiselt kaks tükki. Samuti plaanib Hiina 2020. aastaks rajada umbkaudu 30 tuumareaktorit. Kuu alguses võttis Hiina valitsus vastu ka esimese kliimamuutustega võitlemise kava, kus lubas 2010. aastaks toota kümnendiku oma energiast taastuvatest allikatest. Samas keeldus valitsus vastu võtmast selgeid eesmärke kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Hollandlased toetusid oma analüüsis energiahiiu British Petroleum (BP) hiljutisele uuringule maailma energiatarbimise kohta, mis leidis, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine suureneb maailmas kiiremini kui energia tarbimine. Energiat raisatakse See tähendab, et kuigi maailma riigid räägivad aina enam energia säästmisest, ei kinnita seda tegelik olukord. Energia raiskamine on alates 2001. aastast kasvanud ja BP hinnangul on peasüüdlased just Aasia kivisöejaamad. Kogu maailmas on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 3,4 protsenti aastas.
Suurenev saaste • Kõige rohkem süsihappegaasi atmosfääri paiskav riik maailmas oli 2006. aastal 6,2 miljardi tonniga Hiina. • Järgnesid USA, Euroopa Liit (arvestades 15 nn vana liikmesriiki), Venemaa, India ja Jaapan. • Hiina emissioonid kasvasid eelmisel aastal võrreldes 2005. aastaga 8,7 protsenti, USAs kahanesid 1,4 protsenti ja Euroopa Liidul jäid enam-vähem samaks. Maailma emissioonid kasvasid 2,6 protsenti. Allikas: MNP
Taastuvasse energiasse voolab hiigelraha
Kliimamuutused, nafta kõrge hind ja valitsuste teadlik poliitika on kergitanud investeeringud taastuvenergiasse rekordkõrgustesse, leidis ÜRO keskkonnaagentuuri uuring. Kui 2005. aastal panustati maailmas taastuvenergia arengusse 80 miljardit dollarit, siis mullu oli see juba 100 miljardit dollarit (1,16 triljonit krooni). «Samal ajal kui kaks protsenti maailma energiast pärineb taastuvatest allikatest, läheb sinna valdkonda 18 protsenti kõigist energiatootmisse tehtud investeeringutest,» väidab ÜRO analüüs. «Eesliinil on tuuleenergia.» Maailmaorganisatsiooni kinnitusel pole taastuvenergia ja energiasäästlikkus enam nn nišisektorid, mida edendavad ainult valitsused ja keskkonnaaktivistid. Ka tarbijad ja firmad toetavad seda ning muudavad vastavalt oma käitumist. «Tööstuste muutumine rohelisemaks, avalikkuse teadlikkus kliimamuutustest ning teised keskkonnateemad on taastuvenergia ja energiasäästu peamised tõukejõud,» tõdes maailmaorganisatsiooni keskkonnaagentuuri uuring. (AFP/PM) |
