| Väga paljud töötajad lahkuvad madala palga tõttu ning sama palga peale uusi professionaalseid artiste leida keeruline, mistõttu on tasustamisküsimus muutunud senise kunstilise arengu taustal olulisimaks mureküsimuseks, teatas Estonia pressiesindaja. Rahvusooperi Estonia peadirektori Paul Himma väitel teeb kujunenud olukord tuleviku prognoosimisel rohkem kui ettevaatlikuks. «Sümpaatne, et Eesti majanduse areng on hea. Ka Estonias on jätkunud tugev kunstiline areng: kõiki etendusi saadab menu ja saalid on täis,» rääkis Himma. «Jätkusuutlikkust on aga üha raskem säilitada - rääkimata edasisest arengust -, sest üha raskem on komplekteerida eelkõige ooperikoori, sümfooniaorkestrit ja balletitruppi, kuna pole võimalik pakkuda konkurentsivõimelist palka.» Äraminejad on tööd leidnud igal pool maailmas, mis näitab Himma väitel, et professionaalsete oskuste tase Estonia teatris vastab rahvusvahelistele standarditele. Uued ohunüansid Siinjuures on rahvusooperi juhi teatel ka kaks uut nüanssi. «Esiteks on aktiviseerunud soovid asuda õppima täiesti uut, muusikavälist eriala, või vähemalt püüd leida lisatöö. Pärast pikki aastaid koolitusi on küll omandatud eriala ja töö rahvusooperis, kuid jõutud ka tõdemuseni, et palgavõimalused nimetatud kollektiivides ei võimalda rahuldavat eluga toimetulemist.» Sellega liitub teine aspekt: üha rohkem hinnatakse aega. «Teatris tuleb ju lisaks hommikupoolikul toimuvatele proovidele olla tööl ka õhtuti. Pealegi on kõige aktiivsem etendamisperiood nädalavahetus, mis vähendab selle niigi napi palga konkurentsivõimet veelgi. Eelistatakse neid töövõimalusi, kus reeglina on õhtud vabad. Head kolleegid samas majas nii ERSOs kui RAMis on siin kõige lähemad konkurendid,» rääkis Himma. Teatri juhtkonna püüded jõuda järgi ja edestada vähemalt Tallinna keskmist palgataset pole Himma hinnangul vilja kandnud ning see vähendab tema sõnul oluliselt artistide püüdu ja motivatsiooni ennast rahvusooperiga siduda. «Tunnustame seetõttu igati praeguse kultuuriministri 21. septembri Sirbis välja öeldud seisukohta, et rahvusooperi kunstiliste kollektiivide palgamuredele on vaja pöörata jõulist tähelepanu. Selleks on ka ülim aeg,» märkis Himma. Vajalikud inimesed on olemas Rahvusooperi loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer lisas, et siinkohal on erinevus Eesti üldisest tööjõupuudusest. «Koolitatud tööjõud tublide ja oskajate inimeste näol on tegelikult olemas, aga nad on teatritööst loobunud palga pärast.» Muuhulgas satub tema hinnangul seetõttu löögi alla kogu seni hästi toiminud muusikahariduse süsteem. «Oluline osa riiklikust koolitustellimusest muusikaerialadel jääb perspektiivita. Muutub küsitavaks, kas aeg, energia ja riigi raha, mis on iga noore muusiku koolitamisel pooleteise aastakümne jooksul kulutatud, on ikka olnud põhjendatud.» Volmeri sõnul pole saladus, et kehv olukord mõjutab ka repertuaaripoliitilisi otsuseid – paljud huvitavad teosed jäävad Eesti publiku ette jõudmata mitte kunstilistel põhjustel, vaid seetõttu, et lavale pole piisavalt muusikuid saata. Mehed lähevad välismaale Balletitrupi kunstiline juht Tiit Härm ütles, et eriti meestantsijate puhul kipub saama juba reegliks – kes vähegi rollidega välja paistab, see suundub esimese kutse peale välismaale. «Kunstilise arenemise võimalusi suudame pakkuda küll, kuid äraelamise nimel eelistatakse kõrvalosi mõnes Saksa, Hollandi või USA trupis pearollidele meie laval. Eesti tantsijad on hinnatud tänu oma heale koolile, töökusele ja keelteoskusele, kuid kodupublik jääb neist seda kergemini ilma,» rääkis Härm. «Iga etendus on logistiline operatsioon selle nimel, et tantsijate ridade hõredus publikule liialt silma ei paistaks. Nii oleme saavutanud tipptaseme muuhulgas ka kiirete kostüümivahetuste alal,» lisas Härm. Alates 1. jaanuarist 2006 on lahkunud sümfooniaorkestrist 14 instrumentalisti, balletitrupist 12 tantsijat. Olulisim lahkumise põhjus on perspektiivituna tunduv palgatase. Kodumaiste artistide lahkumisest jäänud tühikute täitmiseks on kunstiliste kollektiivide koosseis muutunud rahvusvaheliseks – seal töötavad peale Eesti kodanike hetkel ka Vene, Valgevene, Ukraina, Läti, Soome, Rootsi ja Jaapani kodanikud. Neile on Estonia sobiv ajutine kasvulava kogemuste omandamiseks ja loomingulise biograafia tugevdamiseks enne kandideerimist mõnda mainekasse Lääne-Euroopa teatrisse. Kunstiliste kollektiivide palgamurest on teadlik ka rahvusooperi nõukogu eesotsas maestro Eri Klasiga. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
