| «See on üks perspektiivsemaid elamualasid, mis asub mere lähedal, kesklinngi pole kaugel ja säilinud on infrastruktuur,» sõnas Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhataja Alice Laanemägi. Kopli liinide tulevikku planeerides võttis linnavalitsus aluseks 1998. aastal korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö, mille autorid on Soome noored arhitektid Olli Sarlin, Marja Sopanen, Tuomas Hakala ja Katariina Vuorio.Elanikud ootel Möödunud sajandi alguskümnendeil rajatud Vene-Balti laevaehitustehase töölisasula kahekorruselised puitmajad on praeguseks tugevasti lagunenud, osa neist hävinud või lammutatud. Siiski elab Põhja-Tallinna linnaosa vanema Vilja Savisaare andmetel seal ametlikult 200 peret. «Inimestele, kes seal üsna spartalikes tingimustes elavad, on üle kümne aasta lubatud, et nad saavad parema elamispinna. Olen isegi lubanud, et enne ma ametist ei lahku, kui see asi korda saab,» lausus Savisaar. Tema sõnul seisab osa maju tühjana, sealt on põlengute vältimiseks elekter välja lülitatud, ometi leidub inimesi, kes püüavad neid ebaseaduslikult hõivata. Ligi 50 aastat 3. liinil kivitrepikojaga puumajas elanud Milvi Maasik kurtis, et linnaisad on siinsed elanikud sootuks unustanud. «Keegi meist ei hooli, majad on lagunenud, pooled põlenud. Katused ei pea vett ega seinad sooja. Sel talvel oli mul toas kümme kraadi sooja. Järgmist talve ma siin küll üle ei ela,» rääkis 74. eluaastat käiv proua. Tema jutu järgi olid majad juba Vene ajal nn punase joone all – praktiliselt elamiskõlbmatud. Uuemal ajal ei lubatud põliselanikel oma kortereid erastada, ikka samal põhjusel. Merevaade kõigile Peagi kuulutab linn ilmselt välja ala hoonestusõiguse enampakkumise. «Konkursi tingimustesse tuleb panna kinnisvaraarendaja kohustus leida seaduslikele elanikele uus korter,» märkis Savisaar, kelle hinnangul võiks ehitustegevus Kopli liinidel juba sel aastal alata. «Ei mina neid lubadusi usu. Meile on kümme aastat muinasjutte räägitud. Mina ei jõua nende täitumist ära oodata,» arvas aga Milvi Maasik. Ta lisas, et suvel on Kopli liinidel küll ilus elada, aga ometi soovib ta ära sotsiaalkorterisse, kus võiks ometi kord paremates tingimustes elupäevi veeta. Alice Laanemäe jutu järgi tuleb piirkonnas amortiseerunud hooned lammutada, osa puitelamuid renoveerida ja säilitada rühmiti. Näiteks jäävad alles neli maja Sepa tänava ääres, samuti alumistel, merepoolsetel liinidel kõik kivitrepikojaga elamud. Lammutamisele kuuluvad 4. ja 5. liinil asuvad barakid, samuti Sepa t 12, 14 ja 16 majad, sest nende seisund on kehv. «Igal juhul tuleb säilitada piirkonna miljööväärtuslikkus ja arvestada olemasolevat tänavavõrku ning vaateid,» märkis ta. Uute korterelamute kõrgus on kuni neli korrust, ülemisel liinil ka viis, kuid tagasiastega, mille puhul visuaalselt hoone madalamana näib. Ridaelamute korterid ehitatakse läbi mitme korruse. Mida lähemale merele, seda madalamaks hooned jäävad, nii et kõik elanikud saavad merevaadet nautida. Ala keskele on planeeritud kaks haljasala. Autodel hoonerühmade vahele asja ei ole, seal asub jalakäijate ala. Mererand tehakse korda, see jääb avalikuks kasutamiseks. Mere ja majade vahel on 50 meetri laiune hoonestusvaba tsoon. |
kõik galeriid
