Toit

Järvamaa ostjate meelest valmib üks paremaid poepasteete Maksiköögis. Et uurida, millise nipiga kokad pasteedi maitsvaks teevad, läks Järva Teataja külla Paide Maksiköögi kokkadele.

Maksimarketi köögis käib pasteeditegu iga päev. Jahtunud pasteedi müügiaeg on 12 tundi, mistõttu peabki iga päev valmima uus, värske ports.

VIIMASED KOMMENTAARID kairi fcb Teised kommentaarid

Kokk Riina Saaliste selgitas, et nemad kasutavad ühe suure portsu tarvis veise(looma)maksa viis ning seapekki, porgandit ja sibulat igat kaks ja pool kilogrammi. «Veisemaks pole nii kibe kui seamaks,» rääkis ta Järva Teatajale.

Aedviljad lisavad magusust

Põhimõte on Saaliste ütlust mööda lihtne: porgandit ja sibulat olgu kokku sama palju kui maksa. «Nii et kodustes tingimustes võiks kilogrammi maksa kohta võtta pool kilogrammi porgandit ja sama palju sibulat,» soovitas ta.

Pekki või peekonit võiks olla ka pool maksa kogusest, sest pruunistamisel jääb sellest niikuinii vähe alles. Pekist välja sulanud rasva pasteedi sisse ei panda.

Saaliste hoiatas, et kui perenaisel on kiire, ei tasu pasteeditegu kodus ette võtta. «Sellega on tükk mängimist ja aega kulub ikka omajagu,» märkis ta.

Esmalt tuleb pannil pruunistada põsepekk või rasvane peekon. Maksa võib samal ajal potis keema panna. «Maks valmib ruttu ja nõuab pidevat potti kiikamist,» õpetas Saaliste. «Üleküpsetatud maks muutub kõvaks ja teraliseks ning sellest enam head pasteeti ei tule.»

Läbipraetud pekile tuleb Saaliste ütlust mööda lisada porgand ja sibul. Pannil kuumutamine toob neist parimad maitsed välja ja säilib ka porgandi kena värv. Pehmeks haudunud porgand ja sibul on pasteeti panekuks valmis.

Katsetada võib konjakiga

Valmis toiduained tuleks kohe ka ära maitsestada. Saaliste kasutab selleks Vegeta maitseainesegu, soola, pipart ja suhkrut. «Maitsestamise koht on nüüd küll selline, mida perenaine peab ise teadma,» ütles ta. Kellele maitseb magusam pasteet, see lisab rohkem suhkrut. Kes tahab soolasemat saiamääret, paneb rõhku soolale ja piprale.

Saaliste lisas, et on kuulnud pasteedile lisatavat ka konjakit ja muskaatpähklit. «Kui konjakipudel on kodus, võib ju proovida. Seda ma küll ei tea öelda, kuidas see maitset muudab,» arutles ta. «Muskaatpähkel annab kindlasti pasteedile erilise meki, kuid see ei pruugi kõigile meeldida.»

Järgmine töö on pasteediosised ühtlaseks massiks purustada. Maksiköögis on selleks suur universaalajam, koduköögis on parim vahend hakklihamasin. «Hakklihamasina võib asendada ka köögikombaini või saumikseriga,» lisas ta.

Kui segu esimese korraga hakklihamasinas küllalt peeneks ei lähe, tuleb see teist korda veel läbi ajada. Pasteedimassi on segamise ajal õige hetk lisada või. «Võid lisades võiks enne katsuda, et pasteedimass pole liiga kuum,» hoiatas Saaliste. «Kui või sulab kohe vedelaks, jääb hiljem pasteedi serva kollane rasvarant.»

Kui mass on kokku segatud, seisab ees vahustamine. Saaliste naljatas, et sealjuures on üks oluline nipp, mida perenaised võib–olla ei tea. «Pasteeti vahustades ei tohi kohe sajaga ajama panna,» õpetas ta. «Vahustamine peab käima aeglasel kiirusel ja kestma kaua.»

Maksimarketi ajamis vahustavad kokad pasteeti vähemalt pool tundi. Aeglase ja pika vahustamise eelis on, et pasteeti ei satu liiga palju õhku ja samal ajal see ka jahtub. «Mõistagi vajab pasteet pärast vahustamist jahtumis– ja tardumisaega jahedas kohas,» lausus ta.

Kokad teevad süüa hingega

Maksimarketi juhataja Tiiu Luntsi meelest pole pasteet kallis saiamääre. «Meie poe pasteedi kilogrammi hinnaks tuleb 75 krooni, kuigi kodustes tingimustes pasteeti valmistades võib ka odavamalt läbi ajada,» märkis ta.

Maksa on kauplustes müüa nii külmutatult kui ka jahutatult. «Külmutatud maks on kallim, sest see tuleb eelnevalt pakkida ja külmutamiseks kulub ka elektrit,» selgitas Lunts. «Jahutatud maks tuleb võimalikult ruttu toiduks teha, sest see ei säili kuigi kaua.»

Lunts tunnistas, et Maksimarket on ostjate pasteedihuvist meelitatud. «Mõnikord ei saa me lasta pasteedil lõpuni jahtudagi, kui ostjad juba nõuavad seda,» sõnas ta.

Retsept pole Paide Maksiköögi kokkade omalooming, vaid on kõigis Eesti maksiköökides üks, mida kokad järgivad täpselt. «Küllap on meie pasteetide headuse taga asjaolu, et kokad valmistavad seda hingega,» lausus Lunts.

RETSEPT

Maksapasteet

500 g veisemaksa

2 sl oliiviõli

1 väike sibul

1 porgand

100 g võid

soola, pipart, muskaati, konjakit või sidrunimahla.

Lõika kiledest puhastatud maks 4–5 sentimeetri suurusteks tükkideks ja prae keedunõu põhjas kiiresti ümberringi pruuniks.

Kalla peale paar detsiliitrit lihaleent või vett, lisa peenestatud sibul ja riivitud porgand ning hauta, kuni noaga torkamisel väljavoolav vedelik pole enam roosa.

Aja maks koos aedviljaga üks või kaks korda läbi hakklihamasina. See teeb pasteedi meeldivaks, veidi teraliseks, elektrimasinad seevastu purustavad maksa tihkeks kleepuvaks massiks.

> Loe edasi