Toit
 |
Angerjate asustamine võib euroabita jääda (5)
17.10.2006 09:14
Jüri E. Kukk, Sakala
Tulundusühistu Valma Kalur liikmed tahavad Võrtsjärve
töögrupile esitada taotluse, et Euroopa Liidu toetustest leitaks summasid
klaasangerja ostuks. |
| |
|
|
Valma kalur Marko Vaher näitab Võrtsjärve tuntuimat püügikala angerjat, kelle varud ohtlikult vähenevad. Nende taastamiseks ootavad kalurid euroraha.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala |
|
|
Euroopa Komisjon võttis eelmisel nädalal vastu otsuse,
millega liit toetab Eesti kalandussektorit järgmise seitsme aasta jooksul 74,6
miljoni euroga.
Valma Kaluri juhatuse esimees Leo Aasa ütles Sakalale,
et praegustel tingimustel saaksid kalurid taotleda raha paatide ostmiseks ja
renoveerimiseks, külmkambrite soetamiseks ja muudeks niisugusteks
ettevõtmisteks, kuid mitte klaasangerja asustamiseks Võrtsjärve.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Ray
angerjas, eel on söögiks kõlbmatu rämpskala. Ta on uss mis elab vees.
anubis
Tõmmaku jäme voolik või toru jõest merre--probleemi pole.
|
|
«Tahame
praegusele püügiõigustasule raha kindlasti lisaks, et rohkem maime sisse osta,»
kinnitas Aasa.
Tema sõnul oli keskkonnaminister Villu Reiljan mullu
lubanud, et angerja ostmiseks summa leitakse, kuid seda ei tulnud.
Võrtsjärv on keerulises seisus
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialist Mare Ojarand
selgitas, et Euroopa Liidu kalastusfondis on küll sisevete kalastusmeede, aga
Võrtsjärve angerjaga on lugu keerulisem. Nimelt on kõikjal maailmas klaasangerja
varu vähenenud ning Euroopa Komisjon on asunud menetlema taastuskava, mille
järgi peaksid angerjad pääsema kudealale Sargasso merre.
«Võrtsjärvest
liigub kala mööda Emajõge Peipsi järve, kuid sealt merre kudema minekut tõkestab
Narva hüdroelektrijaam,» selgitas Ojarand.
Mõned teadlased väidavad, et
angerjas siiski jõuab merre. Selle kohta annaks kindluse kalatrepi ehitamine,
aga pais asub Vene Föderatsiooni territooriumil ja seal pole asja vastu erilist
huvi tuntud.
Kalanduses on enamik Euroopa Liidu õigusakte
otsekohalduvad, kuid angerja asustustingimused on liikmesriikides täiesti
erinevad. Seepärast taotleb Eesti, et iga liikmesriik saaks oma õigusaktidesse
panna just sellised meetmed, mis sobivad tema tingimustega.
Euroraha kahtluse all
«Kui angerja kohta tuleks
niisugune direktiiv, siis oleks lootust, et raha saaks ka kalandusfondist kas
või vesiviljeluse meetme alt,» lausus Mare Ojarand.
Eesti on Euroopa
Komisjonile teatanud, et kui angerjat meie vetesse enam ei asustata, toob see
kaasa tõsiseid sotsiaalmajanduslikke raskusi, sest ligi 60 kalurit jääb tööta.
Samuti on Eesti rõhutanud, et angerjakasvatus Võrtsjärves pole kalakasvatus
selle tavapärases mõistes.
Keskkonnaministeerium on hukka mõistnud
selle, et Euroopa Liidu liikmesriigid müüvad klaasangerjat Aasia riikidesse, kus
see delikatessina ära süüakse.
«Angerja rahastamise küsimus on praegu
lahtine, kuid on üsna ebatõenäoline, et järgmisel aastal selleks euroraha saame.
Tänavu pole angerja küsimust töögruppides ja kalandusnõukogus rohkem kavas
käsitleda,» lisas Mare Ojarand.
Sel aastal pole klaasangerja ostu
riigihanget välja kuulutatud. Võrtsjärve kalurid tahavad loobuda
angerjakasvataja Raivo Puuritsa teenetest ja võtta selle kalaliigi asustamise
riigi toel enda kätte.
Praeguseks on kalurid suurema osa püünistest
välja toonud ja hakkavad kasina saagi toonud hooaega lõpetama. |
|
|
|
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
