Kinnisvara

Eelmise aasta aktiivne müügiturg tõi kaasa hindade üldise segunemise, kahandades kesklinna, äärelinna ja vanalinna korterite hinnavahe kohati olematuks. Samuti polnud suurt erinevust arendusobjektide ja nn teise ringi korterite hindades.

Kuna nüüd on pakkumises piisavalt kortereid, on ostjatel võimalus valida kõigile tingimustele vastav korter. Klient teab väga hästi, mida ta tahab ja on nõus ootama, kuni müüki ilmub sobiv korter.

Paljude ostjate huviorbiidis on korterid, mis ei vasta tüüpstandardile. Nõukogude ajal ehitatud paneelmajade korterid, mis osturalli ajal hõlpsasti ostja leidsid, peavad oma müügiperioodi pikendama, ning hind, millega selline korter realiseeritakse, pole kaugeltki müüjale nii soodne kui 2005. aasta lõpus. Ostjale pole ka enam atraktiivsed vanemad majad, mille fassaad ja trepikojad on halvas seisus. Remonti vajavate korterite vastu on huvi samuti langenud. Kuna tänapäeval on inimeste elutempo kiire, siis kõige lihtsam variant on soetada endale sobiv uus kodu, arendusobjektide hulgast. Paljudele sobib ka pikemaajalisem finantseerimisskeem, sest kogu raha ei pea korraga ära maksma ning pangad on uute korterite soetamisel palju paindlikumad.

Arendaja jälle omakorda on muutunud ostjakesksemaks ning korterite sisekujunduses on ostjal võimalus väga palju kaasa rääkida, et uus kodu ikka igati meelepärane saaks.

Ostjale meeldib ka madal risk, mis on uue vastvalminud korteri ostmisel. Antakse ju ehitisele kaheaastane garantii.

Kindlasti ei saa rääkida uute korterite puhul müügihindade stabiliseerumisest, rääkimata langusest. Seda juba seetõttu, et ehitushinnad on vahepeal kallinenud, samuti maahinnad. Tallinna poolt kinnitatud detailplaneeringute arv on väike ja ehitusperioodid on pikenenud ehitajate puuduse tõttu. Iga uus projekt tuleb turule kallima hinnaga. Iga uue projektiga jääb maad, mida kesklinnas hoonestada, vähemaks. Pole piiramatuid võimalusi ehitada kesklinna uusi maju, sest piirkond on limiteeritud, eriti just südalinnas.

Praegused kesklinna uuemad projektid on samuti pigem kesklinna äärealadel. Hinnad on aga neis projektides varasemast kallimad ja nõudlust jätkub nii südalinnas kui ka kesklinna äärealadel valmivate korterelamute järele. Uue nüansina võiks veel välja tuua ostjate kasvava huvi ruutmeetritelt suuremate korterite suhtes.

Varasemast rohkem tuntakse huvi 4- ja 5-toaliste korterite vastu. Väiksem pind soovitakse välja vahetada suurema vastu mitte niivõrd pere suurenemise, kuivõrd materiaalsete võimaluste kasvu tõttu.

Seda ka uusarenduste puhul, kus tükihind kujuneb sel juhul üsna suureks. 1- ja 2-toaliste vastu on huvi vähenenud. See kõik annab märku spekulantide väljumisest praegusest turusituatsioonist ning meie oma elanike finantsvõimaluste kasvust.