Eelmisel aastal kulus riigil HIVi ravimitele 10 miljonit krooni. Sel aastal juba 40 miljonit krooni. Ja haigestumine jätkub, sest viirusekandjaid on palju. Nii polegi imestada, et sotsiaalministeerium on eluliselt huvitatud ravimitest ja ravimifirmad omakorda ministeeriumi tellimustest. Kuid see ei tähenda veel, et sotsiaalministeerium võib riigihanke seadusele läbi sõrmede vaadata. Aga just seda tehti eelmisel aastal, kui juba toimunud ravimiost tagantjärele riigihankena vormistati. Selline asjaajamine tekitab paratamatult kahtlusi. Tegelikult ei pruukinud ametnike tegevuses midagi kriminaalset olla. Vajadus osta ravimeid kiiresti, ilma hanketa, võis olla lihtlabane lohakus koos töö kehva planeerimisega. Kuid see ei õigusta, vaid üksnes seletab juhtunut. Seda enam, et riigihangete ameti kinnitusel pole see sotsiaalministeeriumil esimene kord selle seaduse vastu patustada. Seadused on täitmiseks kõigile. Ja et kehv töökorraldus seaduste täitmist ei segaks, selle eest vastutab minister Jaak Aab. |