|
Linn maksaks
jääväljaku opereerimise eest igal aastal ligi 2,9 miljonit krooni, mis
teeb seitsme aasta kuludeks 20,2 miljonit krooni, kirjutab Pärnu Postimees.
Väljak peaks lepingu sõlmimisel hakkama tööle hiljemalt järgmise aasta algusest või varemgi, kui ilm seda võimaldab.HK
Hall peaks paigaldama väljakule külmutusseadmed, tagama jääväljaku
hoolduse ja opereerimise. Linnal tuleks valmis ehitada tehnovõrgud. Linn
jätaks halva ilma korral (soojem kui +8 või külmem kui –27 kraadi) HK
Hallile õiguse teenust mitte osutada, makstes tasu sellest hoolimata. Pärast lepingu lõppemist saaks linn jääväljaku toimimiseks vajalikud seadmed enda valdusse. Üks komisjon oli poolt, teine vastu Volikogu
komisjonides on eelnõu küsimusi tekitanud. Planeerimiskomisjon oli
eeskätt asukohavaliku tõttu napi häälteenamusega selle vastu,
juhtivkomisjoniks olevas majanduskomisjonis sai eelnõu võimuerakondade
liikmete poolthäältega siiski kindla toetuse. Kõige rohkem
küsimusi homme volikogu ette jõudvas eelnõus on tekitanud uisuplatsi
asukoht ja jääväljaku ehitamise finantseerimine. Majandusala
abilinnapea Olav Avarsalu kinnitusel langesid teised asukohavariandid
ära mittesobivuse tõttu – vaba aja veetmiseks mõeldud uisuplatsi
rajamisele Lastestaadionile olid vastu spordiringkonnad, Munamäe
skate-parki ei tahtnud seda keskkonnateenistus. Steineri aias seaks
uisuplatsile piiranguid muinsuskaitsetingimused, samuti ohustaks väljak
seal kasvavaid suuri puid. Viljandi ehitas MTÜ Jäähokiliidu
eestvedamisel katusega uisuväljaku 11 miljoni krooni eest. Seal
majandab platsi sihtasutus. Linn ostab uisutamise teenust igal aastal
600 000 kuni 700 000 krooni eest, saades selle eest vastu
hommikupoolseid aegu kooliõpilastele ja lasteaialastele. Sihtasutuse
Viljandi Jääväljak juhatuse liikme Meelis Kruusmanni sõnutsi on
viljandlased uisutamise ruttu omaks võtnud, mis näitab, et jääväljakut
on vaja. «Usun, et pärnakatelegi kulub see ära,» lausus ta. Kruusmanni
sõnade järgi paneb teda Pärnu uisuväljaku rajamise juures imestama
selle maksumus, mis on tema arvates liiga soolane. «Viljandis maksis
katusealusega väljak koos seadmetega 11 miljonit krooni, Pärnus oleks
uisuplats aga lageda taeva all ja sõltuks ilmastikust,» lausus ta. «Mulle jätab see mulje poliitilisest alatoonist.» Seitsme aasta jooksul HK Hallile makstavat 20 miljonit krooni abilinnapea Avarsalu liiga kõrgeks hinnaks ei pea. Omavalitsusele võõras valdkond Avarsalu
ütles, et linn ostab operaatorteenuse seitsmeks aastaks seetõttu, et
jääväljaku ehitus ja seadmete muretsemine pole korraga jõukohane,
samuti on tegemist omavalitsusele võõra valdkonnaga. «Minu
arvates on võimalus teenust osta ja hiljem seadmed endale saada hea.
Operaator, kellel on oskusteave, on võimeline kiirelt tekkida võivaid
probleeme lahendama,» selgitas Avarsalu. Küsimusele, miks tahab
linn sõlmida operaatorlepingu seitsmeks aastaks, vastas Avarsalu, et
see on linnale piisavalt pikk aeg teenust saada ja firmal on aega oma
äriplaani ellu viia. «Sisuliselt sama hinna eest võiks operaatorteenuse
sõlmida ka viieks aastaks, kuid seitsme aasta puhul saame teenust kaks
aastat kauem,» ütles abilinnapea. AS HT Halli omanikud on Mart Masti, Leo Jakobson ja OÜ HR Logistics. HT
Hall rajas mullu Pärnusse planeeritava uisuväljakuga sarnase jääplatsi
Tallinna Harjumäele. HT Hallile kuulub Tallinnas veel Jeti jäähall. |