|
Rüütli
53/Aia 4 planeeringut menetletakse Pärnu EKE Projektis. «See on
habemega lugu,» ütles projektijuht Arvo Lensment 15. detsembril 2005
algatatud planeeringu kohta, kirjutab Pärnu Postimees.
2006.
aasta alguses sõlmis Pärnu EKE Projekt tellija Metrocon Group OÜga
lepingu, aga sai suure töökoormuse tõttu asjaga tegelema hakata mõni
kuu hiljem. Metrocon Group, mille juhatuse liige on Rüütli 53
kaasomanik Mihhail Stakantšikov, kaasas protsessi arhitekt Olavi
Nõmmiku. «Tavaliselt planeeringus veel eskiisprojekti ei tehta,
üksnes määratakse projekteerimise tingimused, praegusel juhul on meil
aga hoone eskiis algusest peale olemas,» rääkis Lensment. «Et
tingimused on kitsad ja probleeme palju, siis teisiti seda teha ei
saagi.» Probleemid muuseumi varuväljapääsuga Esimene
pundar probleeme tekkis planeeringualasse kuuluva Pärnu muuseumi
hoonega Aia 4. Praegu on Rüütli 53 Aia 4 hoone osa, tulevikus
ehitatakse hotell Rüütli tänava äärde ja otsest seost kahel majal ei
jää. Aga sinnamaani, kuni muuseum veel Aia tänavas asub, tuleb
planeeringus mõne esmapilgul isegi naljaka asjaga arvestada. Nimelt on
Rüütli 53 koledal kombel reostatud trepikoda ühtlasi muuseumi
varuväljapääs. «Meil oli tõsist klaarimist, et muuseum,
maavalitsus ja arendaja kokkuleppele saaksid,» ütles Lensment. «Et
väljapääs siiski oleks, leidsime koos tuletõrje esindaja ja Pärnu
muuseumi direktori Aldur Vungiga, et praegu muuseumist trepikotta viiv
uks müüritakse kinni ja ehitatakse sinna varuväljapääsu nõuetele vastav
trepp.» Lensmendi jutu järgi seatakse osale tulevasest trepist ja
ühisele seinale servituut. «Et tegemist on riigi nõudega, läks asi nii
täpseks, et meil on planeeritud 3,95 ruutmeetri suurune servituudiala
kahe kinnistu vahel. Minu arvates on see absurdne, aga teisiti ei
saanud,» selgitas Lensment. Igal juhul saadi nii Vungilt kui maavalitsuselt vajalikud allkirjad ja detailplaneering on vastu võetud. Järgmine häda – naabrid Planeeringu avalikustamise ajal kirjutasid sellele vastuväiteid Rüütli 55 elanikud, kes polnud planeeringuga rahul. Lensment
hindab naabrite vaiete sisu kummaliseks. «Rüütli 55 asub kahe pargi
vahel, selle elanikud aga leidsid, et neid kitsendatakse sellega, et
Rüütli 53 krundil mõni õunapuu maha saetakse. Ise on nad kogu oma
kinnistu asfaltinud ja kaks viimast puud, mis seal olid, maha saaginud.
Ja nüüd pahandavad: haljastust on vähe,» kirjeldas Lensment ühte vaiet. Veel
dikteerivat naabrid, kuidas kinnistule ehitada tohib. Et näiteks kelder
pidavat seinast kolm meetrit eemal olema. «Aga seda nad nõuda ei saa,
sest see on tehniline probleem, mis lahendatakse projekti, mitte
planeeringuga,» sõnas Lensment. Planeeringu demokraatlik
protsess aga ei luba kellelegi peale hüpata, vaid inimesi tuleb veenda,
et nad oma vaide tagasi võtaksid ja kokkuleppele jõutaks. Praeguseks on
mõnes punktis kokkuleppele jõutud. Lensment ütles, et asja edenemise
nimel on nad nõus planeeringusse kirjutama sedagi, mida seal seaduse
järgi olema ei pea. Rüütli 55 üks elanik on Pärnu linnavolikogu
liige Jüri Lebedev, kes leiab, et kuigi maja on lubatud ehitada niisama
kõrge kui Rüütli 53, on nüüd planeeritud katusele lubatud kõrgusest
kõrgemale liftišahtid ja ventilatsiooniseadmed ning näiteks reklaam. «See varjab minu ja kõigi vaadet, kes kolmandal korrusel elavad,» leiab
Lebedev. |
