Ka Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik rõhutas, et turvalisim on ahju puudega kütta. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | aabram
4-5 haluga tuba soojaks.Mitu kuupmeetrit on siis toal, mida kütta ja, mis on nende halgude ruummeetr...
pigi
Pigipulber on asja nimi, mida lisatakse kütmisel. Ja moodulkorstnaid saab täiesti lihtsalt iga inime...
|
|
Tema sõnul rikub kütteseadmeid pahatihti ka koldesse visatud praht ja olmejäätmed, mis tekitavad korstnalõõridesse suurel hulgal tuleohtlikku pigi ja tahma. Korstnalõõridesse pigi tekkimist soodustab Jõgevamaa korstnapühkija Ivar Feimani sõnul ka märgade puudega kütmine: «Märjalt põledes eraldub puidust palju vett ja põlemistemperatuur on madal, seetõttu sadestuvad pigiaurud koos veeaurudega lõõridesse.» Piisavalt õhku! Feimani sõnul ei ole vahet, mis liiki puuga kütta. «Puudele tuleb anda õhku, siis annavad nad kõik korralikult sooja,» tähendas ta. Ilma piisava õhuta puud ei põle, vaid pigem vinduvad ning tahmavad asjatult lõõre. Seetõttu rõhutab Tiit Tambi Eesti Tuletõrjeliidu koduleheküljel, et siiber peab lahti olema kogu põlemise aja. Siibri võib sulgeda alles umbes kümmekond minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Kui hooldatud kütteseadmeid õigesti kütta, annavad need sooja terve hooaja. Valesid kütmisviise kasutades püsivad hooldatud kütteseadmed Ivar Feimani sõnul puhtad vaid mõne nädala ning edaspidi neist enam korralikult sooja ei saa. Ka Marek Kiik nentis, et sageli ei peeta kütmisel kinni lihtsatest tõdedest. Näiteks pole tõhusaks kütmiseks mõtet ahju triiki puid täis laduda. «Korralikult saab sooja hoopis siis, kui panna põlema vaid neli-viis kuiva halgu, segada neid pidevalt ja panna ahi kinni, kui järele on jäänud vaid söed, mis hõõgudes sooja annavad,» rääkis ta. Pungil täis ahjus põlevad puud ebaühtlaselt ning suur osa kütteväärtusest läheb kaotsi – soojus lendab läbi korstna välja. Samas kuumeneb korsten üle ning kuumus võib läbi isolatsiooni või pragude kanduda ehituskonstruktsioonideni ja need süüdata. «Ülemäära suur kuumus on ka kütteseadmetesse pragude tekkimise üks põhjusi,» märkis ta. Nii Kiik kui Feiman panevad inimestele südamele, et turvalise kütmise eelduseks on ka ahju hooldamine. «Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid üks kord aastas,» sõnas Kiik. Kindlasti tuleb kütteseadmeid ka lihtsalt kontrollida, et need poleks tuleohtlikult pragunenud. Ka tahmaluugid peaksid olema korralikult kinnitatud ja suletud. «Et seadmete korrasolekus veenduda, on kasulik koos korstnapühkijaga koju kutsuda ka pottsepp,» soovitas Kiik. Ka puhurid ohtlikud Korstnapühkijatel on järjekorrad praegu üle kuu aja pikkused. Tartu tuletõrjeühingu juhatuse esimees Siim Parveots nimetas selle põhjuseks asjaolu, et korstnapühkija kutsumine jäetakse tihti viimasele minutile. «Inimestele kipub tulekollete hooldamise vajadus meenuma alles siis, kui esimeste külmadega ahju tuld tehes hakkab suitsu sisse ajama,» nentis ta. Marek Kiik manitses inimesi mitte jätma küdevaid koldeid järelevalveta, samuti tuleks panna kergesti süttivad asjad tulekoldest eemale. «Iga talv toob endaga kahjuks kaasa liigkütmisest või küttekollete järelevalveta jätmisest tingitud tuleõnnetusi. Seetõttu on talviti täielikult või osaliselt hävinud kümneid hooneid,» nentis päästekeskuse pressiesindaja. Tema sõnul kujutavad endast ohtu ka lisakütteallikad, sestap ei tohi nendegi läheduses hoida kergesti süttivaid asju ning elektriradiaatoreid ja -puhureid panna ühte seinakontakti – nii võib ülepinge süüdata elektrijuhtmed. Meelespea kütteperioodiks • Hoia hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ning puhtad. • Küta ahju mõõdukalt. Liigkütmine on üks hoonete süttimise levinumaid põhjusi. • Jälgi, et hoone elektrijuhtmestik oleks kahjustamata. • Ära jäta kütte- ja soojendusseadmeid järelevalveta. • Külmunud torustikku ei tohi sulatada lahtise tulega. Allikas: Lõuna-Eesti päästekeskus |
