Auto

Kuid tulevik ei pruugi sugugi nii helge olla, kui autofirmad lubavad, pigem võib ennustada ränki ehmatusi ja traagilisi õnnetusi. Igatahes haaras tüse härra, kelle selja taga hääletu vesinikumootori jõul messihallide vahel ringi tiirutanud reisibuss signaali andis, südamest ja kargas tubli meetri jagu maast lahti.

Näost kaamena õhku ahmides jõllitas ta suurisilmi möödavuravat bussi, mille külgedel uhkeldas saksakeelne kiri «Ainult aur!» ja mille päras vesinikumootor vaevukuuldavalt surises.

Õnneks on vesinikumootorid veel liiga kallid toota ja seetõttu üritavad autotootjad nii bensiini- kui ka diiselmootoritest viimast võtta. Ikka selle valemi järgi, et püütakse võimalikult vähe kütust sisse panna ja võimalikult palju võimsust kätte saada.

Heaks näiteks sobib siinkohal Volkswageni ideeauto Up!, mis loojate väitel suudab kolme liitri bensiiniga sada kilomeetrit maha vurada, neli inimest pardal.

Veel radikaalsem on Volvo, kes võttis oma pesamuna, mudeli C30, ehitas põhjalikult ümber ja lõi elektriauto, mida võib tankida – vabandust, laadida – tavalisest seinakontaktist. Laetud akuga võib sõita kuni saja kilomeetri kaugusele ja kui seal ei juhtu vaba pistikut olema, saab bensiinimootori jõul koju tagasi.

Sama pööraseks võib pidada Mercedes-Benzi, kelle väljapaneku suurim hitt F700 Diesotto, mersu lipulaevast S-klassist suuremgi auto, liigub edasi vaid 1,8-liitrise bensiinimootori jõul ja paiskab õhku vaid 127 grammi jääkaineid kilomeetri kohta.