|
Nädala viimast posti laiali kandes pidi too Paide postiljon sisenema
ettevõttesse, mis pole paigaldanud välja postkasti ja ootab kirju–lehti
tavaliselt valvelauale, kirjutab Järva
Teataja.
«Koridor oli tühi, hakkasin minema valvurilaua poole, et post sinna panna,
kui siseruumidest tuli koer,» meenutas naine, kes palus oma nime mitte
avaldada.
Rünnak tuli kiiresti ja ootamatult
Suurekasvuline koer ründas kohe, vihase looma kihvad tungisid nii naise jalga
kui ka kätte. Koridoris ei viibinud hingelistki.
Väljas ootav autojuht appihüüet ei kuulnud, see jõudis samas hoones teisel
korrusel töötavate naiste kõrvu.
Välja autosse oli jäänud ka kirjakandjale koerte kaitseks antud pipragaas –
majja sisenedes ei taibanud naine seda lihtsalt kaasa võtta.
Selleks ajaks, kui koer õnnestus eemale peletada, oli kirjakandja saanud
rebimishaavu käsivarrele, muljutud ja puruks rebitud oli jalg ja rõivad.
Sündmuskohalt viidi postiljon ära kiirabiautos.
«Paranemine kestab, sest nagu arst ütles, koerad ju hambaid ei pese,» sõnas
naine. Eluks ajaks jäävad talle sellest päevast armid.
Ettevõte, kelle posti tõttu koera rünnak aset leidis, võttis naisega samal
päeval ühendust ja maksis hiljem kinni nii ravikulud kui ka puruks rebitud
rõivad.
Pipragaas ärritab koeri
Selgus ka, et koer oli saadud päranduseks varem samas majas asunud
pankrotistunud ettevõttelt ja jäänud hävitamata, sest ootas kutsikaid.
Varem sellist rünnakut naisel ette tulnud pole, küll on üks mastif rünnanud
postiautot, samuti on probleeme koduaedadest välja jooksvate koertega, kelle
tigeduse eest ei hoiata ükski silt.
Naise kinnitust mööda on tänavu saanud ka mõni teine Paide postiljon
hammustada.
Paide ringkonna postkontori asejuhataja Krista Nuhkati ütlust mööda pole
rohkem ühtegi nii ränka õnnetust tänavu juhtunud, kuid koertega on kirjakandjad
kogu aeg hädas.
«Koerad jooksevad vabalt aias, aga postkast on aia küljes ja enamasti
ulatuvad täpselt sinna ka koera hambad,» selgitas ta.
Nuhkati teada on juhtunud, et tige majavalvur on saanud kihvad postiljoni
käes olevate lehtede külge ja suutnud sealt tükke rebida.
Juba tuntud kurja koera väljas jooksmas nähes ei hakka kirjakandjad riskima
ja toovad posti lihtsalt tagasi, et sellega järgmisel hommikul uuele katsele
minna.
«Oleme rääkinud peremeestega, mõni hoiab koeri edaspidi kinni, teised panevad
pahaks ja küsivad, miks koer peaks meie pärast kinni olema,» kurtis Nuhkat.
Postiljonidel on enda kaitseks väiksed pipragaasiballoonid, kuid Nuhkati
ütlust mööda näitab postiljonide kogemus, et hiljem on gaasi saanud koer veel
kurjem ja lõriseb juba kaugelt, kui postiljon vabal päevalgi linnas ringi
käib.
Eesti Posti kommunikatsioonijuht Kaido Padar sõnas, et vaen postiljonide ja
koerte vahel on igavene ning raske on midagi ette võtta. «Maaoludes aitab
kindlasti turvalisust tõsta motoriseeritud postikanne,» lausus ta. «Autos on
kirjakandjal kindlasti turvalisem kui rattaga sõites.»
Postiljonid on jäänud koerte kätte tänavu rohkemgi. Veebruaris ründas
Võrumaal postiljoni suur segavereline koer, kes autosse varju pääsenud
postiljoni autol hammustas puruks kolm rehvi. Koera ehmatas eemale kohale
saabunud politseinik, kes tegi hoiatuslasu õhku. |
