Kohv Foto: AFP / Scanpix

Kohvi toodetakse troopikas kasvava kohvipuu viljadest, kuid mitte ainult - Jurjewis möödunud sajandi esimesel kümnendil trükitud «Wäikene köögi–sõber» õpetab: «Kohvi keetmine: 3 toopi vett aetakse kohvimasina sees sütega keema. Nüüd pandakse kohvi koti sisse 10 teelusika täit kohvijahu ja 4 teelusika täit sigurijahu.

Pandakse nüüd kotiga masina sisse ja keedetakse seda keeva vett läbi kohvijahu ümber valades mõni minut. Siis kallatakse tasside sisse ja joodakse rõõsa koore ja suhkruga,» vahendab  Järva Teataja.

Harilik sigur on Eestis hästi tuntud taim, kuigi mitte sage. Ta on tulnukas, kes on valinud eluasemeks jäätmaa, prahipaiga, teeserva või kuivema niidu ning seal hästi kodunenud. Looduslikes taimekooslustes sigurit meil ei kohta.

Varem kasvatati sigurit ka kultuurtaimena, peamiselt Peipsi-äärsetes vene külades, et selle juurest jahvatatud jahu kohvi hulka segada. Nii tuli kohvijook odavam, kuigi kibe ja mõru.

Tänapäeval on siguri kasvatamine kultuurtaimena peaaegu kadunud, looduses leidub teda endiselt. Siguri tunneb ära omapäraste helesiniste õisikute järgi, milles on hulk keelõisi, kuid putkõisi polegi. Õied, mis on hea meeallikas mesilastele, asuvad varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel.

Sigurit võib looduses õitsemas kohata sügiseni. Kui juhtute tema püstist karedakarvalist vart vigastama, eritab taim valget piimmahla.

Kohvi juurde tagasi tulles: kui oakohv muudab jooja kiiresti sõltlaseks, nii et pärast kohvitassi tühjendamist võib peagi saabuda väsimus, uimasus, peavalu ja depressioon, millest päästab üksnes järgmine tass kohvi, siis sigurikohviga seda muret pole.

Toimetas Teelemari Loonet, Postimees.ee